Oviir: äriühingute valitsemine pole läbipaistev

Riigikontrolli arvates peaks igas äriühingus olema kindlaks määratud riigi osalemise strateegilised eesmärgid, mis peaksid kajastuma riigi arengukavades ning andma ministritele selge aluse äriühingute valitsemiseks ja nendes osalemise tulemuslikkuse hindamiseks. Praegustes arengukavades need eesmärgid kas puuduvad või on määratud juhuslikult üksikute tegevuste või valdkondade kaupa, selgus aruandest.

Seadusandja on andnud ministrile õiguse suunata äriühingute nõukogu tegevust ning nõuda nõukogu liikmetelt aru nii nõukogu enda kui ka juhatuse tegevuse kohta. Seejuures peab minister esitama oma juhtnöörid kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, et hiljem saaks suunise täitmist kontrollida. Riigikontrolör Mihkel Oviiri koostatud audit näitas paraku, et ministrid nõukogusid ei suuna. Suuniste puudumist kinnitasid ka intervjuud nõukogu esimeestega. Selle asemel on ministeeriumid omaniku seisukohad edastanud üldjuhul otse juhatusele, mitte ministri kaudu nõukogule.

Riigikontrolli hinnangul ei ole kaudsete suuniste ja juhtimisahelast minister-nõukogu möödaminek äriühingute suunamisel ja järelevalve

teostamisel põhjendatud, sest see vähendab juhtimise läbipaistvust ning hajutab osapoolte vastutust.

Ministri tegevus ei saa piirduda ainult nõukogu liikmete nimetamisega, vaid riigi esindajana peaks just minister andma nõukogule selged ja mõõdetavad juhised selle kohta, millised on riigi huvid äriühingus osalemisel või sihtasutuse eesmärkide täitmisel ning kuidas peab nõukogu tegema järelevalvet juhatuse tegevuse üle.

Kuigi äriühingute osaluste valitsemine jaguneb erinevate ministeeriumide vahel, on riik kui omanik neil üks. Hea peremehena peaks riik riigikontrolli teatel järelevalvet osaluste üle korraldama samadel alustel. Paraku näitas audit, et riik ei ole äriühingute omanikuna selgelt kindlaks määranud nõukogu järelevalveülesandeid. Samuti vahetuvad nõukogu liikmed tihti, mistõttu nõukogude tehtav järelevalve on ebaühtlane ning erineva tasemega.

Rahandusministeerium on märkinud, et järelevalve täpsem sätestamine seadustes ei ole vajalik ning et nõukogud peaksid ise vastavalt suurusele ja spetsiifikale oma tööpõhimõtted kindlaks määrama.