Endine rahandusminister ja Tallink Hotelsi
tegevjuht Aivar Sõerdi meelest on riigikogu liikme Taavi Veskimägi jutt euro
paralleelsest kasutuselevõtust krooniga asendusteema.
Sõerd vastas aripaev.ee päevaküsimusele: „Kas tasub võtta paralleelselt kasutusele euro?“, et sellest ideest rääkimine on asendusteema, sest valitsuskoalitsioon ei suuda eurole üle minna.
„See on vähe tõenäoline, et praegune koalitsioon suudab eurole üle minna ja see on asendusteema. Maailmapraktikas on vaid üks riik, kes on euro ühepoolselt kasutusele võtnud. Ma ei arva, et Eesti peaks seda teed minema, sest eurotsooniga liitumisel on oluline otsustusprotsessides osalemine. Eesti on võtnud kohustuse saada eurotsooni täisliikmeks niipea kui võimalik. Kuid praegune valitsuskoalitsioon ei suuda euroga liituda ja otsib asendusteemasid,“ ütles Sõerd.
Riigikogu liige Taavi Veskimägi pakkus välja, et juba 2009. aastast võiks saada tasuda kauba eest riigile makse, töötajatele palka, maksta kauplustes kroonide kõrval ka eurodes. Sisuliselt tähendaks see euro aktiivset kasutuselevõttu Eesti raharingluses, ütles ta Postimehele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Valitsusliitu kuuluva Isamaa ja Res Publica
Liidu rahandusspetsialist Taavi Veskimägi ettepanekut võtta euro käibesse
paralleelselt krooniga ei leia majandusringkondades toetust, kuna süsteem
vähendaks senise rahasüsteemi usaldusväärsust.
Eesti Tööandjate Keskliidu juht Tarmo Kriis
ei näe, millist kasu tooks euro paralleelset kasutusele võtt Eestile.
Riigikogu liige Taavi Veskimägi leiab,
et euroalaga liitumine oli Eesti kolmas suur eesmärk NATO ja Euroopa
Liiduga ühinemise järel, sellel ei ole ainult majandus- ja rahanduspoliitiline
tähendus, vaid see omab palju laiemat julgeolekupoliitilist, Euroopa poliitikas
osalemise ja ühtsesse väärtusruumi kuulumise tähendust.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.