Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Euroopa Liit saadab igale eestlasele 36 000 krooni
Euroopa Liidust saabub Eestisse lähiajal
iga inimese kohta ligi 36 000 krooni, kirjutas Eesti Päevaleht.
Kolmapäeval kinnitab Euroopa Komisjon tõenäoliselt Eesti toetuskava, mille raames antakse Eestile 2007.-2013. aastani ELi struktuurifondidest 53,3 miljardit krooni. Kuna nende rahade jagamise eelduseks on osaliselt ka riigipoolne tugi ning ettevõtjate omafinantseeringud, siis kasvab summa, mis selle programmi raames paigutub Eesti majandusse, sotsiaalsfääri, keskkonda ja tervishoidu, 63,7 miljardi kroonini.
Majandusministeeriumi haldusalas olev summa jaotub suures laastus ettevõtluse, teaduse, infrastruktuuri ja transpordiinvesteeringute vahel. ELilt saadakse 5,9 miljardit krooni, et toetada ettevõtluse uuendamist ja kasvuvõimet. Sellele lisandub veel 2,2 miljardit erasektorist ja riigilt. Euroopaliku bürokraatliku sõnakombinatsiooni – ettevõtluse uuendus ja kasvuvõime – taha on peidetud kolm suurt rahakulutamise võimalust: ettevõtluspoliitika elluviimine kaks miljardit krooni; innovatsioon, tootearendus ja rakendusuuringud koostöös haridusministeeriumiga 3,5 miljardit ja turismi arendamiseks 1,6 miljardit krooni.
Välisministeerium eraldas arengukoostöö
teavitusprojekti „Terveilm” toetuseks 591 000 krooni, kuna peab oluliseks
selgitada, miks Eesti, Euroopa Liit ning teised rahvusvahelised organisatsioonid
teevad ühiselt tööd.
Täna Tallinnas toimunud rahvusvaheliste
fondide foorumil Grantmarkers East Forum ütles president Toomas Hendrik Ilves,
et Eesti sai Euroopa Liidu liikmeks mitmest teisest Ida-Euroopa riigist
kiiremini, kuna võõrvõim valitses siin lühemat aega.
Täna, 18. oktoobril kinnitas valitsus
arengukava „Eesti ettevõtluspoliitika 2007-2013” rakendusplaani aastateks
2008-2011, millega täpsustatakse ligi 2,1 miljardi krooni kasutamist järgmise
nelja aasta jooksul.
Lindströmi võtmekliendijuht Kätlin Lehemets aitab ettevõtetel tööriiete ja teiste tekstiiliteenustega seotud vajadusi tervikuna lahendada. Ligi kümne aasta jooksul on ta näinud väga erinevaid tööriidelahendusi ning teab hästi, mida nende valikul kiputakse alahindama ja mille kohta töötajad kõige sagedamini küsimusi esitavad.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.