BIGi krediidivaldkonna juht Veiko Kandla
selgitas Postimehele, et on püüdnud laenuvõtjalt laenu tagasi saada ja
käendajaga kompromissi leida, kuid viimane loobus allkirjastamisest.
Enne hagi esitamist kohtusse püüdis BIG võlgnikuga korduvalt kontakti leida. „Meie töötajatel õnnestus saavutada kokkulepe, et võlgnik hakkab alates 2006. aasta detsembrist maksma 1000 krooni kuus (varasem tagasimakse oli 3950 krooni kuus), ent taas ei laekunud ühtegi tagasimakset,“ selgitas Kandla.
„Kõigi nende sammude ajal oleme teavitanud asjade käigust ka käendajat ning pakkunud talle võimalust oma käendusel võetud laen tasuda. Kuna laenusaaja ega käendaja ei kasutanud võimalust uue kokkuleppe sõlmimiseks, olime veebruaris 2007 sunnitud esitama kohtusse hagiavalduse nii laenusaaja kui ka käendaja vastu,“ märkis ta.
Seotud lood
Sel ajal kui Harju maakohus arutas, kuidas
panna Balti Investeeringute Grupi Pangast (BIG) laenu võtnud Triinu Raudsepp
võõrast raha tagasi maksma, puhkas neiu kodus, enda eest oli kohtus võitlemas
vaid laenu käendaja Merilin Paal.
Finantsinspektsiooni 2007. aasta esimese
poolaasta analüüsist selgus, et BIGil on suhteliselt suur osakaal
tarbimislaenudest, hoolimata nende oluliselt karmimatest tingimustest.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.