"Veosed läksid Eestist Riiga, Peterburi, Võssotskisse, Murmanskisse, Kaliningradi ja Ventspilsi," ütles Vare. Tema hinnangul Läti transiidimaht kasvab. "Võrreldes möödunud aastaga kuni 10%, kohati ka rohkem," ütles ta.
Balti Transpordi ja Logistika Assotsiatsiooni marketingidirektor Galina Molotškova kommenteeris, et Läti transiidimaht pole kasvavad Eesti sündmuste, vaid kohalike olude paranemise tõttu. "Meie hinnangul mõjutasid Eesti sündmused Läti transiiti üsna vähe. Kohalikud sündmused avaldavad sellele palju suuremat mõju. Varsti on näha, et transiitveod suurenesid ka Soomes ning Murmanski ja Arhangelski sadamas," märkis Molotškova.
LDz Cargo, endise Läti Raudtee juht Erik Šmuksts nõustus Molotškova väidetega. "Eestlastel ei tasu muretseda. Nende transiit ei läinud Lätti, vaid Leetu ja Soome," ütles ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Molotškova selgitas, et kuni tuhandest veoautost koosnevaid järjekordi tekitavad Vene-Läti piirile halvas seisus teed ning viletsa läbilaskevõimega piiripunktid. "Nagu teada, ei võta Eesti, Läti ega Leedu veoautodelt maksu. Just sellepärast meelitavadki need maad rahvusvahelisi autovedajaid," rääkis ta.
Balti Transpordi ja Logistika Assotsiatsiooni andmetel veetakse Läti raudteed pidi varasemast rohkem naftatooteid. Tänavu augustis kasvas naftatoodete vedu mullusega võrreldes 26,1%.
Seotud lood
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.