Estonian Celli finantsjuhi Riia Ratniku
sõnul tegeleb ettevõte alles tootmise taaskäivitamisega ja esialgsete
arvestuste kohaselt on ettevõte elektrikatkestuse tõttu kaotanud 1,5
miljonit krooni tootmisest tulenevat tulu.
1,5 miljoni krooni suurusele kahjusummale lisandub kindlasti ka elektrikatkestuse käigus maha kantud toodangu maksumus, mis on umbes 600 000 krooni. "Kahjunõudeid on plaanis esitada kindlasti, kuna tegemist oli ju avariilise, ette teatamata pikaajalise elektrikatkestusega, " ütles Riia Ratnik ning lisas, et seda kavatsevad nad teha lähtudes eelkõige materiaalsest kahjust.
Põhjus, miks elektrikatkestus sedavõrd suure kahju põhjustas oli asjaolu, et Kunda linn oli sel hetkel ainult ühe elektritoite peal. "Lühiajaline katkestus ei ole hull lugu, aga just pikk elektrita olek tekitab tehasele kõige suuremat kahju," räägib finantsjuht.
Kuigi juba kella 11.05 paiku tuli elekter tagasi, siis nii suurel tehasel kui Estonian Cell aitas see ainult veepuhastusjaama käivitada, ülejäänud seadmete käivitamiseks ja sellele eelneva ettevalmistuse tegemine nõuab rohkem aega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ratniku sõnul said kõik tehase seadmed töökorda eile õhtul. "Eile õhtupoole sai kogu tehase liin töökorda," ütles Ratnik aripaev.eele.
Seotud lood
Eile õhtul välja lülitunud kõrgepingeliin
jättis toiteta Estonian Celli haavapuitmassitehase seadmed. Olulisi probleeme
elektrivarustusega on ka Kunda Nordic Tsemendil.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.