Erinevalt lääne kolleegidest ei esine
ohtlikelt välismissioonidelt tagasi pöörduvatel Eesti kaitseväelastel pea
mingeid probleeme vaimse tervisega; kaitseväe psühholoogide hinnangul on
statistika siiski petlik.
Kui Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja Kanada relvajõudude kogemus näitab, et Iraagist ja Afganistanist tagasi pöörduvate sõdurite seas esineb posttraumaatilise stressi juhtumeid 10 kuni 20 protsendil, siis Eestis on see näitaja null, kirjutas Postimees.ee.
Samas on aastate jooksul välismissioonidel teeninud mitu tuhat kaitseväelast, ja viimastel aastatel on sajad sõdurid teeninud ka maailma kõige kuumemates sõjapiirkondades – Iraagis Bagdadi ümbruses ja Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis.
Hiljuti Afganistanis vaatlusreisil käinud kirurgiharidusega reservkapten Tiit Meren selgitas seda fenomeni ühest küljest asjaoluga, et Eesti missioonisõdurid ongi vastupidavamad, parema vaimse tervisega ja läbinud tihedama valikusõela kui lääne suurriikide sõdurid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Erinevalt ameeriklaste 12–15 kuust kestab Eesti sõduri missioon korraga vaid kuus kuud, samuti valitakse meil missioonile minejaid hoolikamalt ning ei käida supermarketites värbamiskampaaniaid tegemas ega ülikoolist väljavisatud tudengeid värbamas," loetles Meren põhjuseid, miks Eesti sõduritel vaimse tervisega probleeme ei tundu olevat.
Seotud lood
Lenta.ru kirjutas, et nende andmetel
plaanib Venemaa kaitseministeeium täiendada soldatite menüüd õllega.
Paljud ettevõtted seisavad silmitsi sama küsimusega: kuidas korraldada nutikamalt tööetappe, mis nõuavad täpsust, järjepidevust ja aega, kuid ei kuulu ettevõtte põhitegevuse hulka? Olgu selleks toodete komplekteerimine, detailide kokkupanek, pakendamine, sorteerimine või muud käelised tööd. SA Hea Hoog aitab ettevõtetel selliseid tööetappe usaldusväärselt korraldada, ühendades praktilise tootmispartnerluse ja sotsiaalse mõju.