Erinevalt lääne kolleegidest ei esine
ohtlikelt välismissioonidelt tagasi pöörduvatel Eesti kaitseväelastel pea
mingeid probleeme vaimse tervisega; kaitseväe psühholoogide hinnangul on
statistika siiski petlik.
Kui Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja Kanada relvajõudude kogemus näitab, et Iraagist ja Afganistanist tagasi pöörduvate sõdurite seas esineb posttraumaatilise stressi juhtumeid 10 kuni 20 protsendil, siis Eestis on see näitaja null, kirjutas Postimees.ee.
Samas on aastate jooksul välismissioonidel teeninud mitu tuhat kaitseväelast, ja viimastel aastatel on sajad sõdurid teeninud ka maailma kõige kuumemates sõjapiirkondades – Iraagis Bagdadi ümbruses ja Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis.
Hiljuti Afganistanis vaatlusreisil käinud kirurgiharidusega reservkapten Tiit Meren selgitas seda fenomeni ühest küljest asjaoluga, et Eesti missioonisõdurid ongi vastupidavamad, parema vaimse tervisega ja läbinud tihedama valikusõela kui lääne suurriikide sõdurid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Erinevalt ameeriklaste 12–15 kuust kestab Eesti sõduri missioon korraga vaid kuus kuud, samuti valitakse meil missioonile minejaid hoolikamalt ning ei käida supermarketites värbamiskampaaniaid tegemas ega ülikoolist väljavisatud tudengeid värbamas," loetles Meren põhjuseid, miks Eesti sõduritel vaimse tervisega probleeme ei tundu olevat.
Seotud lood
Lenta.ru kirjutas, et nende andmetel
plaanib Venemaa kaitseministeeium täiendada soldatite menüüd õllega.
Teadlikkuse tõus energiatõhususe osas on viimase 20–30 aasta jooksul teinud läbi märkimisväärse arengu. Kui sajandivahetuse eel piirduti sageli üksikute töödega, näiteks akende vahetamisega, siis tänapäeval lähenetakse hoonete uuendamisele terviklikult – alates välispiirete soojustamisest kuni nutikate tehnosüsteemideni. Termopilt OÜ juhi Toomas Rähmoneni sõnul on aastatega kogunenud palju väärtuslikku kogemust, mis aitab rekonstrueerimist teha järjest läbimõeldumalt ja tõhusamalt.