Teises kvartalis on Eesti majanduskasv
märkimisväärselt aeglustunud, kommenteeris Danske Banki grupi finants- ja
kapitaliturgude üksus Danske Markets Eesti majandust.
Tuleval aastal ootab Danske Markets kasvu aeglustumise jätkumist. Oodatav SKP kasv 2007. aastaks jääb 7,6% tasemele, 2008. aastal on see 4,5% ja 2009. aastal 4,2%.
"Siiski näeme me selle prognoosi osas olulisi languse riske, eriti juhul, kui kriis Lätis süveneb. Lisaks usume, et suure välise tasakaalustamatuse tingimustes ootavad Eesti majandust ees mõned aastad alltrendide kasvu, et nendest probleemidest väljuda," märgiti kommentaaris Eesti majanduse seisukorra ja väljavaadete kohta.
Kasvu aeglustumine on laiapõhjaline, kuid peamiseks faktoriks saab tõenäoliselt ehitustegevuse märkimisväärne vähenemine kinnisvaraturu jätkuva jahenemise tingimustes.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Jätkuvad pinged suhetes Venemaaga on samuti võtmeriskiks kasvuväljavaadete osas, kuigi seda faktorit on raske numbriliselt määratleda.
Inflatsioon jääb makromajanduse võtmeprobleemiks ja Danske ootab inflatsiooni edasist tõusu järgneva aasta jooksul, hoolimata sisenõudluse kasvu aeglustumisest. Inflatsiooni tõusu peamisteks põhjusteks on jätkuv ülemäärane palgakasv, tõusvad energiahinnad ja mõningal määral ka toiduainete kõrgemad hinnad. Danske Markets prognoosib inflatsioonitasemeks 2007. aastal 6,5%, 2008. aastal 7,6% ja 2009. aastal 5,9%. Prognoosi risk on selgelt ülespoole suunatud, seda eriti 2008. aasta osas.
Seotud lood
Tänasel SEB Ida-Euroopa majandusülevaatel
prognoosis pank Eesti järgmise aasta majanduskasvuks 4 protsenti.
Danske Marketsi vanemanalüütik Lars
Christensen ei oska öelda, kas Eestis majandus maandub pehmelt või raskelt, aga
majanduskasv võtab kindlasti hoo maha.
Arengufondi tegevjuhi Ott Pärna sõnul ei
paista Eesti majanduse jätkusuutlikkus kusagilt, samuti ei õnnestu tema sõnul
enam teenida kinnisvaralt ja ehitushindade kasvult.
Viimasel ajal Läti majanduses esile
kerkinud probleemid on sügavale juurdunud ka Eestis. Danske Banki analüüs
näitab, et siinne majandus ei ole enam stabiilne.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.