Samuti kavatseb Lukas maksta stipendiumi neile, kes asuvad õpetajaks õppima. „Noorte inimeste pärast võitlevad üha ägedamalt kõik tööandjad, nüüd peab sellesse võitlusesse lülituma ka haridussüsteem,“ selgitas Lukas.Kolmanda punktina on abinõude kavas kirjas õpetajate palkade alammäära tõstmine vähemalt 20 protsenti.
Haridusministeeriumi võõrkeelse õppe osakonna juhataja Irene Käosaar ütles, et õpetajate motiveerimine ei ole ainult raha küsimus. Tema sõnul töötatakse ministeeriumis praegu välja süsteemi, kus õpetajad saavad enda kasutusse sülearvutid, samuti tahab ministeerium välja töötada mentorite süsteemi, mis tagab noorele kooli tulnud pedagoogile professionaalse toe.
Koolis õpetajana töötav filoloog Jekaterina Žavoronkova ütles, et paljuski on hirm kooli ees stereotüüpides kinni. "Mulle tundub, et levinud on stereotüüp, et kool – see on hullumaja, kus õpetajat ei austata, talle korralikult ei maksta jne.“ Žavoronkova sõnul jagas temagi kunagi sellist arvamust, nüüd on aga hoopis teistsugusel seisukohal. „Muidugi, palk võiks suurem olla, austus sõltub aga õpetajast endast,“ ütles ta.
Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse nõukogu liige Viktoria Nebojarkina sõnul on häda selles, et kooli juhtimine ja haridussüsteem tervikuna on autoritaarne. „Õpetajad on nagu haamri ja alasi vahel: õpilased mässavad autoritaarsuse vastu, aga õpetajatel pole võimalusi, teadmisi ja kogemust, et süsteemile vastu astuda. Sellises atmosfääris inimene kaua vastu ei pea,“ ütles ta.