SEB Ühispanga Elukindlustuse juhatuse
esimehe Indrek Holsti sõnul puudub praegu Eesti tööandjal motivatsioon töötaja
palgast osa pensionisambasse suunata.
"Mujal maailmas on tööandjal pensioni juures kaalukas roll. Ühiskonnaliikmete kõrge kindlustatus pensionipõlveks tuleb tihti just seda kaudu. Näiteks Rootsis tuleb töölepinguga kaasa pensionileping," rääkis Holst.
Holsti sõnul puudub Eesti tööandjal motivatsioon tööandjapensioni maksmisest, sest riigipoolne maksustamine ei soosi seda. "See 5-10% palgast, mis läheks pensioni kogumiseks võiks minna tööandja otsekuludesse või olla siis osaliselt maksustatud. Praegu läheb sellelt summalt maha ka sotsiaal- ja tulumaks," põhjendas Holst seda, miks Eestis pole tööandjapension kanda kinnitanud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Riik küll kaotaks maksutulusid, kuid kindlustaks seeläbi oma elanike tuleviku ja maandaks sotsiaalseid riske, lisas Holst.
Holsti sõnul annaks tööandjapension ka uue viisi töötaja motiveerimiseks. Näiteks saab suunata palgatõusu pensioni kogumisse.
Seotud lood
Eesti riigi julgustustest hoolimata ei
tunne ettevõtjad erilist huvi võtta osa 230 miljardi krooni suuruse Londoni
olümpiamängude eelarve laiakslöömisest. Oskusi meil on, teadmisi samuti, millest
siis puudus?
Enne pensioniea tõstmist tuleks kärpida
soodustingimustel makstavat pensionit, väitis sotsiaaldemokraatide aseesimees
Eiki Nestor.
Täna alustab rasket õpetajatööd üle 1700
pensionieas naise ja mehe, kes moodustavad õpetajate üldarvust enam kui
kümnendiku. Kümne protsendi ringis on koolides ka noori, alla 30aastasi
pedagooge.
SEB Ühispanga Elukindlustuse juhatuse
esimehe Indrek Holsti sõnul on eestlased tuleviku suhtes liialt optimistlikud,
samas säästmisele ühiskonnas väga rõhku ei panda.
„Klienditeeninduses on nagu abielus – kui asjadest ei räägi, tekivad probleemid,” ütleb Lindströmi klienditoe juht. Just kommunikatsiooni peab ta pikaajalise kliendisuhte aluseks, jagades kogemust ja õppetunde, mis on kujundanud ettevõtte tänast teenindusmudelit.