Tehnokratt Peeter Marveti sõnul ei ole vast
avaldatud Browni ülikooli uuringu kohaselt Eestis ühtegi online-teenust.
"Aga kui vaadata riik.ee inglisekeelset osa, siis sealt leiab tõesti vähe, samas kui Lõuna-Korea riigi inglisekeelne koduleht algab virtuaalse multimeedia e-valitsuse tutvustamise tuuriga," võrdles Marvet Eestit edetabeli tipuga.
Ka X-tee ja eesti.ee ei hiilga inglisekeelse sisuga. "Suht nadi pilt paistab," konstateeris Marvet fakti. "Ja kui neid teenuseid kasutada soovid, siis on tihti vaja ID-kaati või kohaliku panga koodikaatri," lisas Marvet.
"Me võime olla küll tuntud laulumaa ja puutumata loodusega maa, kuid see on olukord, mis väljapoole paistab," lisas Marvet.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Marveti sõnul on valmimas Eesti e-riigi teenuste audit, nii et asjaga tegeletakse. "Number võib kole küll tunduda, kuid tegelikult on kõik hästi," lisas ta.
Seotud lood
Netiguru Peeter Marveti sõnul on Tallinna
veebileht ebaõnnestunud – otsing on nõrgapoolne, info järjestus juhuslik ning
üldse on tema sõnul kogu leht lastud kasutusse ilma põhjalikuma testimiseta.
Eesti langes aastaga maailma e-valitsuste
pingereas umbes sada kohta, selgus USA Browni ülikooli korraldatud
uuringust.
Kuuldes, et Eesti on aastaga maailma
e-valitsuste pingereas umbes sada kohta langenud, arvas peaminister Andrus
Ansip, et uurijad ei ole meie e-edusammudest kuulnud või on tõesti mõningates
valdkondades puudujääke.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.