Mõned üldlevinud mõtted, mida on harjutud pidama keskkonnasõbralikeks. Tegelikkus on vastupidine, tõi välja The Times.
- Marlimähkmed on keskkonnakahju seisukohalt ühekordsetega võrdsed, selgus Briti keskkonnaagentuuri uuringust. Lihtsalt kahju on erinev. Ühekordsed mähkmed moodustavad prügimägedest umbes 0,1 protsenti. Marlimähkmeid tuleb pesta - selleks kulub energiat, puhast vett ja pesuvahendeid.
- Paberkotid kahjustavad rohkem keskkonda kui kilekotid. Põhjus: nad võtavad rohkem ruumi, seega kulub nende transpordile tootja juurest poeni rohkem energiat.
Artikkel jätkub pärast reklaami
- Diiselrong saastab rohkem keskkonda kui neljarattaveoga auto. Eriti puudutab see ronge, mida kasutab vähe reisijaid.
- Puidujäätmete ja -pakendite põletamine on keskkonnale kasulikum kui üritada neid uuesti kasutada.
- Kui keegi paneb lakke keskkonnasõbraliku säästupirni ja ostab samal päeval kaks kotitäit välismaiseid juurvilju, siis on ta pirnist saadud aastase keskkonnakasu ühe õhtuga nullinud. Toidu kaugetest maadest kohalelennutamine toodab palju kasvuhoonegaase.
- Kuigi puudes on nähtud üht peamist abimeest kliima soojenemise vastu, sest puud suudavad siduda süsinikdioksiidi, toodavad puud ka metaani, mis on süsinikdioksiidist 21 korda kahjulikum kasvuhoonegaas.
Seotud lood
Eesmärgiga muutuda roheliseks
linnaks, kavatseb London keelata kauplustel ostjatele kilekottide jagamise.
Mis aitab kliima soojenemisele rohkem
kaasa? Lähed poodi autoga või käid sama maa jala?
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.