Numbrile 112 vastavad meditsiinihariduseta
päästekorraldajad ei saa sageli aru , kui kiiresti keegi arstiabi vajab.
Nädalavahetusel juhtus õnnetus ühes Viljandi peres, kus aasta ja seitsme kuune pisipoiss tõmbas endale söögilaualt kaela teekruusi peaaegu keeva veega. Kiirabi oodati 20 minutit ning siis otsustati laps ise haiglasse viia, kirjutas Postimees.
Sarnaseid juhtumeid on olnud veelgi. "Peame oma nappide jõududega kindlaks tegema, kui pakiline kutse on, sest kiirabi ei jõua igale poole vilkuriga autot saata," ütles Häirekeskuse Lõuna-Eesti keskuse juhataja asetäitja Urmas Kohu, tunnistades, et Viljandi juhtumi puhul oleks päästekorraldaja pidanud kohe soovitama laps ise haiglasse toimetada.
Seotud lood
Välisministeerium eraldas rahvusvahelistel
pääste- ja humanitaarabi operatsioonidel osalevale Eesti päästemeeskonnale 3,65
miljonit krooni.
Alates 1. maist tõuseb arst-residentide ja alates
1. aprillist kiirabiarstide tunnipalga miinimum 93,75, õdede palk 52,50 ja
kiirabitehnikutel 42 kroonini, teatas sotsiaalministeerium.
Pärnus võidakse sulgeda üks neljast linna
teenindavast kiirabibrigaadist, kui riigieelarvest ei anta lisaraha
tervishoiutöötajate palgaleppega vaeslapse ossa jäetud kiirabitöötajate palkade
tõstmiseks.
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.