Eesti Pank: laenukasvu hoo tõmbavad maha eluasemelaenud

Eesti Panga andmetel moodustas pankade ja nende liisingufirmadest tütarettevõtete laenu- ja liisingportfellide kogumaht I poolasta lõpus 232 miljardit krooni, olles 42% suurem, kui aasta tagasi. Portfellide mahu kasv on aastaga oluliselt langenud, sest 2006. a. ületas laenude kasvutempo pidevalt 50% taset.

"Laenuturu dünaamika on aasta esimesel poolel seega muutunud. Kõige selgemalt näitab seda uute laenude mahu vähenemine. 2007. aasta I poolaastal kasvas pankade laenu- ja liisinguportfell 31 miljardit krooni. See on praktiliselt võrdne 2006. aasta I poolel välja antud laenude mahuga ning jääb 6 miljardi krooniga alla möödunud aasta teisel poolel välja antud laenude kogusuurusele," märkis Jaak Tõrs. 2007. aastal on ühes kuus välja antud laenude ja liisingute koguväärtus ulatunud reeglina 4-5 miljardi kroonini, samas kui 2006.a. II poolaastal suurenesid portfellid kuus ligi 6-7 miljardit krooni.

"Aeglustumise peamine põhjus on eluasemelaenude loium kasv, mis on aasta arvestuses taandunud 65%-lt 49%-le. Samas ületab tarbimislaenude juurdekasv 50% taset. Siiski oli juuni tarbimislaenude mahu suurenemine kolmandiku võrra väiksem kui varasematel kuudel ning see võib-olla märgiks, et ka tarbimislaenude kasv on hakanud aeglustuma," nentis Tõrs.

Tõrsi sõnul on kokkuvõttes laenuturu areng siiani üldiselt kooskõlas nn. pehme maandumise stsenaariumiga. "Selle arengusuuna jätkumiseks peavad pangad laenuotsuste tegemisel ka edaspidi arvestama kõiki riske ning hindama põhjalikult klientide maksevõimet. Lisaks tuleb laenupoliitika kujundamisel kindlasti silmas pidada Eesti majanduse riskistsenaariume, näiteks prognoositust madalama majanduskasvu mõju portfellide kvaliteedile," rääkis ta.

Pehme maandumise toetamisel ja sisenõudluse kasvu pidurdamisel on endiselt võtmeroll eelarvepoliitikal. "Oleme jätkuvalt seisukohal, et 2007. aasta eelarve ülejääk peab jääma eelmise aastaga võrreldavale tasemel ning tuleb hoiduda kulude suurendamisest lisaeelarve kaudu," ütles Tõrs.