Ministeerium: riigikasiinost ei tõuseks riigile tulu

"Uue hasartmänguseaduse eelnõu ettevalmistamisel kaalus rahandusministeerium ühe võimalusena ka riikliku kasiinomonopoli loomist, kuid analüüsides Euroopa Liidu õigust ja suhteliselt mahukat kohtupraktikat selles vallas, jõudsime järeldusele, et õnnemängude korraldamise ainuõiguse riigile reserveerimine ilma selle õiguse edasiandmise võimaluseta ei oleks õiguslikult vettpidav lahendus ning sellest ei tõuseks ka riigile tulu," ütles aripaev.ee-le ministeeriumi pressiesindaja Kristi Künnapas.

Tema sõnul on Euroopa Liidus igal riigil küll õigus oma territooriumil tegutsevate äriühingute tegevust piirata, kuid piirang peab olema vältimatu avaliku huvi tagamiseks, sobiv seatud eesmärgi saavutamiseks ja seda peab rakendama diskrimineerimata. Samuti ei tohi piirang olla rangem kui eesmärgi saavutamiseks vajalik.

"Põhiõigust piiravat meedet rakendav riik peab seega tõendama, et piirang on õigustatud," selgitas Künnapas. "Lisaks tuleb arvestada, et piirangute eesmärgiks ei saa olla riigile tulude teenimine." Just sellise piirangu on hasartmängude korraldamisele seadnud Euroopa Kohus.

Ministeerium loodab, et praegu välja töötatud hasartmänguseaduse eelnõus kirjas olevad rangemad nõuded eraoperaatoritele on piisavad.

Eelnõu muudab hasartmängude korraldamise regulatsiooni oluliselt. Muu hulgas sätestatakse näiteks, et kasiinos peab olema vähemalt 30 mänguautomaati või 5 mängulauda ja see peab asuma eraldi hoones. Lisaks võib seal erandina paikneda vaid hotell, konverentsikeskus või meelelahutuskeskus, kuna ministeeriumi arvates võiksid hasartmängud olla eeskätt turistidele suunatud meelelahutus.

Künnapase sõnul valdav enamus õnnemängukohtadest hetkel eelnõus olevaid nõudeid ei täida ja tuleks olemasolevate korralduslubade tähtaegade saabudes sulgeda. Esialgsetel hinnangutel täidab praegusel hetkel eraldi hoone nõuet umbes 10 protsenti olemasolevatest kasiinodest. Vähemalt 30 mänguautomaati on 39,7 protsendis kasiinodest.

Riigikasiino loomise ideed muudab veelgi küsitavamaks asjaolu, et hetkel on Euroopa Komisjon alustanud rikkumismenetlust seitsme liikmesriigi suhtes (Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome, Ungari, Itaalia ja Holland) seoses riigimonopolide olemasoluga vastavates liikmesriikides. Need riigid peavad nüüd komisjonile ja Euroopa Kohtule tõestama, et nende seatud piirangud on proportsionaalsed ja nende eesmärgiks pole riigikassa täitmine.