Pangad võivad äkilise kinnisvara
hinnalanguse järel nõuda eluasemelaenu võtjailt lisatagatist, mis seab löögi
alla kinnisvarabuumiaegsed uue kodu ostjad.
Küsitletud pankadest tunnistasid Sampo Pank, SEB Ühispank ja Nordea Pank, et nad võivad tagatisvara väärtuse märkimisväärse languse korral nõuda klientidelt lisatagatisi, kirjutas tänane Äripäev. Oluliseks languseks peab Sampo Pank 20 protsenti.
"Seni pole me kodulaenu omanikelt lisatagatist nõudnud, kuid kui laenu tagatise väärtus oluliselt väheneb, peaks klient panga nõudmisel olema valmis leidma tagatise väärtuse taastamise või lisatagatise võimaluse," selgitas Nordea Panga krediidiriskide juhtimise spetsialist Kaupo Kiisler. Tema sõnul võtab pank vajadusel kliendiga ühendust.
Anonüümsust palunud Tallinnas Luha 16 asuva maja korteriomanik ütles, et kinnisvarahinnad on talle praegu väga valus teema. "Väldin sellele mõtlemist," puistas ta südant, "ja loodan, et lisatagatiste küsimus minuni ei jõua."
Artikkel jätkub pärast reklaami
Viimsi valla Kirsiaia elurajooni korteri ostnud Lauri Salumaa ütles, et ei taha kinnisvara teemal rääkida. "Mul ei ole kinnisvarast midagi rääkida," ütles Salumaa, kelle kodul lasub 3,3 miljoni kroonine hüpoteek. Seda on rohkem kui naaberkorterid praegu maksavad. "Ma pole kinnisvara asjatundja. Vahet pole," sõnab ta.
Seotud lood
Kinnisvarahindade langemine võib rängalt
mõjuda kõigile suure pangalaenu abil kodu soetanud inimestele, kuid kõige hullem
on koduvahetuslaenu võtnute olukord.
Soome kinnisvarahinnad võivad langeda ka paarkümmend protsenti, kuid pangad
sellepärast veel laenajatelt lisatagatisi nõudma ei hakka.
Laenu väljastamisel ja tagatislepingu
sõlmimisel on juba arvesse võetud kinnisvarahindade kõikumine turul.
Sampo Panga personaal- ja jaepanganduse
direktor Tõnu Vanajuur ütles, et nad ei hakka korrektse maksekäitumise puhul
kinnisvaralaenudele lisatagatisi nõudma.
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.