Läänemere peamine prügiallikas on turism

HELCOM-i (Läänemere Keskkonnakaitse Komisjoni) äsja avaldatud merereostusalase projekti andmete põhjal on prügireostus Läänemeres kõige madalam Euroopas, seda eelkõige tänu Helsingi Komisjoni poolt rakendatud keskkonnakaitse meetmetele ja kohalike elanike poolt korraldatud koristuskampaaniatele.

Prügireostust ei peeta Läänemere puhul nii suureks probleemiks kui Põhjamere puhul. „Sellegipoolest tuleb tähelepanu pöörata konkreetsetele kohtadele, kus prügireostus on laiaulatuslikum ja millel on kahjulik mõju keskkonnale või mis võib põhjustada majanduslikku kahju rannikul elavatele inimestele," selgitas Helsingi Komisjoni peasekretär Anne Christine Brusendorff.

Läänemerd reostavateks peamisteks prügiallikateks on turism ja rannapuhkealad, samuti kaubanduslik laevandus (kalapaadid, tankerid, reisilaevad, kaubalaevad) ja lõbusõidulaevad. Soome lahel on peamiseks prügireostuse allikaks kaubalaevad ja laevandus üldiselt. Kalandustegevusest pärinevat prügi leidub aga ohtralt kogu Läänemere piirkonnas.

Samas varieerub regiooniti prügireostuse ulatus ja prügi kogus. Näiteks Pärnu piirkonnas on prügi kogus merel vähenenud 100-200 tonnilt 1995.-1996. aastatel ühe tonnini 2006. aastal. Paljudel juhtudel oli rannikutel leitud keskmine prügikogus 6-16 ühikut 100 meetri rannikuala kohta.

Suurimateks mere reostajateks peavad eksperdid hoopis põllumajandusest ja töötlemata heitveest pärinevaid fosfori- ja lämmastikujääke.

Alates 1990. aastatest on HELCOM-i liikmesriigid rakendanud Läänemere kaitsmiseks erinevaid meetmeid. Ühe olulise meetmena on keelustatud laevadelt prügi merre heitmine. HELCOM-i nõuete kohaselt tuleb prügi enne sadamast lahkumist anda sadama vastuvõtukohtadesse. Kindlustamaks prügivedu kogumispunktidesse, ei nõuta prügi ladustamise eest lisatasu. Tasud kaetakse üldistest sadama- või keskkonnatasudest.