Põltsamaa Meierei Juustutööstuse uus
täisautomaatne juustupress tõstab toodangu kvaliteeti ja tõhustab tööd.
Kogutoodang kasvab 2006. aastaga võrreldes 20%, teatas firma.
„Tegemist on viimase aja suurima investeeringuga juustutööstuse seadmetesse,“ ütles Estover OÜ tegevjuht Kai Rimmel. „Põltsamaa Meierei Juustutööstuse Rannu tehases üles seatud juustupress on täisautomaatne, tänu millele on toodang kvaliteetsem ja töö efektiivsem. Eelmisel aastal oli Põltsamaa Meierei Juustutööstuse kogutoodang 1650 tonni, tänavu prognoosime selleks 2000 ning 2008. aastaks 2500 tonni.“
„Tänavu investeerime ricotta juustu, tuntud ka kui ricotta kohupiima valmistamise ja pakendamise liini, uuendame juustude soolamissüsteemi ning kontorit,“ ütles Kai Rimmel. Estover OÜ 2006. aasta käive oli 265 miljonit ning kasum 0,2 miljonit krooni. „Selleks aastaks prognoosime käibeks 300 ning kasumiks 18 miljonit krooni.“
Põltsamaa Meierei Juustutööstuse 2006. aasta käive oli 124 miljonit, kasum 13,9 miljonit krooni. „Tänavu plaanime käibes jõuda 138 miljoni kroonini, prognoositav kasum on 12,6 miljonit krooni,“ lisas Kai Rimmel.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Meie prioriteet on kodumaise juustu müük: turustatavatest juustudest 44% on toodetud Põltsamaa Meierei Juustutööstuses Rannus ning 23% muudes Eesti väiksemates juustutööstustes, näiteks Tori-Seljal, Vigalas ja mujal. Leedust imporditud juustud moodustavad müügist 27% ning muudest riikidest pärit tooted 6%,“ ütles Kai Rimmel.
Seotud lood
Põltsamaa Meierei Juustutööstus saatis
esmaspäeval Venemaale esimese koorma suurjaemüügiketi Lenta jaoks valmistatud
juustu, aasta lõpuks planeeritakse eksportida sinna kokku ligi 200 tonni juustu.
Täna langetas kohus otsuse, millega
tuleb juustukaupmees Ago Tederi tootmisettevõttel maksta Kuldse juustu
võltsimise eest E-Piimale 3,1 miljonit krooni kahjutasu.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.