Haridus- ja teadusministeeriumis koguneb
homme riikliku koolitustellimuse töögrupp arutama doktoriõppe kohtade selle
aasta täiendavat jaotust. 20-st kohast 12 on kavas anda Tartu Ülikoolile, 4
kohta jääks TTÜ-le, ülejäänud neli avalik-õiguslikku ülikooli saaks igaüks ühe
lisakoha.
„Selline „ühe ülikooli poliitika“ ning Eesti majanduse ja teaduse tegelike arenguvajaduste järjekindel eiramine ministeeriumi teatud ametnike poolt on riigi jätkusuutliku arengu seisukohalt hukatuslik,“ ütles TTÜ rektor Peep Sürje, kes on ühtlasi Eesti avalik-õiguslike ülikoolide rektorite nõukogu juhatuse esimees.
"Kahjuks on Eesti tegelikke arenguvajadusi eirav haridus- ja teaduspoliitika, eriti üksnes bibliomeetriliste mõõdikute rakendamine teadusrahade jagamisel juba suutnud viia väljasuremise äärele mitmed rakenduslikuma suunaga teadusvaldkonnad. Näiteks tellib riik arhitektuuri ja ehituse õppesuunal magistrantuuri 36 lõpetaja kohta kõigest ühe doktorantuurikoha, samas kui füüsikaliste loodusteaduste õppesuunal on see suhe koguni 2:1," rääkis Sürje.
TTÜ rektori sõnul on eriti kummastav asjaolu, et ka kõikides riiklikes dokumentides prioriteetseks suunaks kuulutatud arvutiteadustes on see suhe vaid 18,5:1.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Senine poliitika on mõnedes, valdavalt teoreetilistes valdkondades juba tekitanud doktorite ülekülluse, samas kui mitmed innovaatilise tootmise ja teadmistepõhise majanduse seisukohalt üliolulised valdkonnad vaevlevad väga sügavas kriisis, seades sellega ohtu riigi ja rahva ees seisvate arenguplaanide täitmise. Selline doktorikohtade tellimuskava tuleb kindlasti tunnistada ebapädevaks ja ringi vaadata ning viia vastavusse riigi tegelike vajadustega,“ on TTÜ rektor Peep Sürje oma seisukohas resoluutne.
Seotud lood
Kolmapäeval, 2. aprillil kell 13.00 toimub
Mustamäel Tallinna Tehnikaülikooli ülikoolilinnakus uue raamatukoguhoone
nurgakivi asetamise tseremoonia.
Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ)
elektroonikainstituudi teadlased koos tehnoloogia arenduskeskuse ELIKO
töötajatega võitsid esimeste eestlastena Euroopa Liidu hanke.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.