Uurijad ei toonud välja põhjuseid, miks on Rootsis varimajanduse osakaal nii palju kasvanud. Samas aga väitsid nad, et umbes sama tulemuseni jõutakse ka teisi Põhjamaasid analüüsides.
Varimajanduse osakaalu suurenemist kinnitavad ka Rootsi majanduskuritegusid uuriv amet ja maksuamet. "Sularaha kasutamine on tunduvalt ulatuslikum kui seaduslikuks kauplemiseks vajalik," ütles majanduskuritegusid uuriva ameti peadirektor Gudrun Antermar.
Traditsiooniliselt liigub palju musta raha juuksurisalongides, restoranides ja taksoettevõtetes, kuid kõige suurema osa varjatud tuludest teenivad Rootsis põllumajandus-, metsa- ja kalandussektor.
Maksuameti arvutuste kohaselt saab kalur igale legaalselt teenitud 100 kroonile lisaks 77 krooni musta raha. Talupidajad teenivad mustalt 100 krooni kohta 67 krooni, restoranipidajad 52, juuksurid 45 ja taksojuhid 37 krooni.
Suurimad summad aga liiguvad maksuameti hinnangul teistes sektorites: üürisektoris ja ettevõtlusteenustes (14 miljardit Rootsi kr ehk 24 miljardit Eesti kr), jaekaubanduses (8 miljardit Rootsi kr ehk 13,6 miljardit Eesti kr) ja ehituses (6 miljardit Rootsi kr ehk 10,2 miljardit Eesti kr).
Täiesti kriminaalse tegevuse ehk näiteks narkokaubanduse ja prostitutsiooni osakaal mustas majanduses aga on suhteliselt väike, ulatudes 5 miljardi Rootsi kroonini ehk 8,5 Eesti kroonini.