Rahvusvahelisel transiidikonverentsil
Transestonia ei saadud üle ega ümber Eesti-Vene suhetest, kuid leiti, et
emotsioonide lahtudes taastub peaaegu et endine olukord, konteinerveod aga
kasvavad.
Kolmandal rahvusvahelisel transiidikonverentsil leidsid ärimehed ja eksperdid, et olukord taastub, kuid Venemaa energiakandjate mahu vähenemine on paratamatus, kirjutas ETV24.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kinnitas, et Eesti ei muuda Venemaalt tulevate kaubavoogude vähenemise ja ootamatute teeremontide tõttu Eesti riigi infrastruktuuri arendamise plaane ja näiteks Koidula piiripunkti ehitamine kuulub jätkuvalt prioriteetide hulka.
"Neid raskusi on, need muidugi mõjutavad ettevõtete tegevust ja äri, aga küll terve mõistus võidab, äri on äri, majandusareng jätkub ja konteinerveod kasvavad," arvas ettevõtte BaltMarketConsult juhataja Tatjana Jerjomina.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Transiidi tulevikuna prognoositi üksmeelselt konteinervedude hüppelist kasvu, mida dikteerib eelkõige Kagu-Aasia kaupade Euroopa turule trügimine. Hiinlased veavad oma kaupa ainult suurte konteinerlaevadega ja nende laevade ümberlaadimine ja kaupadele lisandväärtuse andmine oleks Eesti majandusele tervikuna äärmiselt kasulik.
Seotud lood
Venemaa varjatud sanktsioonide tõttu
vähenenud Eesti Raudtee veomahud sunnivad firmat inimesi puhkusele saatma.
Transiidi Assotsiatsioonil valmis
memorandum, mis näeb isegi rõõmsat tulevikku mustades toonides.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi
umbkaudseid andmeid arvestades kaotaks riik Venemaaga seotud kaubavedude
vähenemisel aasta jooksul umbes kolm miljardit krooni.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.