• OMX Baltic1,7%316,83
  • OMX Riga−0,06%903,91
  • OMX Tallinn0,1%2 088,3
  • OMX Vilnius2,1%1 382,68
  • S&P 500−0,61%6 632,19
  • DOW 30−0,26%46 558,47
  • Nasdaq −0,93%22 105,36
  • FTSE 100−0,43%10 261,15
  • Nikkei 225−1,16%53 819,61
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%91,65
  • OMX Baltic1,7%316,83
  • OMX Riga−0,06%903,91
  • OMX Tallinn0,1%2 088,3
  • OMX Vilnius2,1%1 382,68
  • S&P 500−0,61%6 632,19
  • DOW 30−0,26%46 558,47
  • Nasdaq −0,93%22 105,36
  • FTSE 100−0,43%10 261,15
  • Nikkei 225−1,16%53 819,61
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%91,65
  • 15.05.07, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Riik ei tohiks aktsiisitõusust teenitud tulu ära kulutada

Aktsiiside tõstmine avaldab ebasoovitavat mõju tootmiskuludele ja seega konkurentsivõimele.
Enim mõjutab aktsiisitõus väiksema sissetulekuga inimesi, kelle puhul hinnatõusud muudavad olematuks sissetulekute mõningase suurenemise tänu tulumaksuvähendusele ja palgatõusudele.
Samas on aktsiisitõusudel halb mõju ka inflatsioonile, mis on juba praegu 5-6% aastas ning mille tagajärjel inimeste elatustase halveneb veelgi.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ka mootorikütuseaktsiisi tõusul on ilmselgelt soovimatu mõju tootmiskuludele, ehk siis ettevõtete, eelkõige eksportivate ettevõtete konkurentsivõimele tervikuna.
Eurole üleminek esimesel võimalusel ja kiiresti eeldab tervikprogrammi väljatöötamist koos sooviga selline terviklik meetmete pakett ka ellu viia. Ainuüksi aktsiisipoliitikast selleks ei piisa. Üks oluline osa sellisest programmist on eelarvepoliitika.
Esiteks tuleks järgmiste aastate eelarved koostada märgatava ülejäägiga. Teiseks tuleb valitsussektori kulutusi kärpida. Kolmandaks tuleb planeeritust paremini laekuvad maksutulud suunata reservi ja seda täismahus. Tänavu peaks kulusid suurendavast lisaeelarvest loobuma.
Et eelarvepoliitika majandustsüklile mõjuvalt vastu töötaks, peaks riigieelarve ülejääk järgmisel aastal olema vähemalt 3,7% SKPst ehk 10 mld krooni.
Nende numbrite puhul ei ole aga arvestatud erakorraliste tuludega aktsiisitõusudest, mille suurusjärk on rahandusministeeriumi teatel 2,2 mld krooni. Selle summa võrra peaks ka eelarve ülejääki suurendama, kuivõrd tegemist on erakorraliste tuludega. Allpool seda taset oleks jutt ülejäägiga eelarvepoliitikast näiline.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 06.02.26, 12:45
Telia uus podcast jagab juhtnööre, kuidas teha IT-ga ettevõtte töö lihtsamaks, mitte vastupidi
„Vähem IT-d, palun“ vastab küsimusele, kuidas ehitada ettevõtte IT üles nii, et see oleks toimimisloogikalt lihtne, kuid samas efektiivne ja turvaline. Esimeses episoodis jagab oma lugu ettevõtja, kes oli valmis eduka äritegevuse lausa lõpetama, sest puudulik IT tegi elu liiga keeruliseks nii talle endale, töötajatele kui ka klientidele.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

78.5%
12.3%
9.2%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele