Sel aastal kasvab Eesti
majandus Hansabank Marketsi prognooside kohaselt umbes 8,6 protsenti,
varasem ootus oli 9%.
Pank kirjutab, et jätkuv kasvu aeglustumine tähendab, et 2009. aastal on majanduskasv vaid 6,6%. See on siiski juba stabiliseerumise, aga ka kasvu kosumise aasta.
Hansapanga uus Eesti majandusprognoos ootab endiselt nn pehme maandumise toimumist majanduses, kuid see tuleb varemprognoositust mõneti kiirem ja järsem. Põhjuseks on eelmise aasta IV kvartali ootustest tugevamad tulemused. Suured kasumid, mis võimaldasid prognoositust enam suurendada palku ja maksta preemiaid, ning valitsusvahetuse pikaajaline protsess hoidsid sisenõudlust esimese 3-4 kuu jooksul tugevana – selgelt oli näha majapidamiste kulutuste tugev kasv.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Hansapanga ootused hinnatõusu osas on samuti kasvanud (tarbijahindadel 4,9% sel ja 5,2% tuleval aastal), kuna teadaolevate administratiivsete hinnatõusude mõju osutub tugevamaks varemprognoositust.
Hansapanga ootus palgakasvu osas on muutunud pessimistlikumaks – tööturu seis osutab sellele, et palgakasv ei pruugi lähiaastatel oluliselt aeglustuda.
"Samas oleme arvamusel, et praegune palga ja tootlikkuse kasvu hälbimus väheneb juba sel aastal, mistõttu väliskaubanduses arengud paranevad. Me oleme muutnud pessimistlikumaks jooksev- ja kapitalikonto vähenemise osas tulenevalt ELi fondide suhteliselt kehvast kasutamisest 2006. aastal," seisis panga ülevaates.
Seotud lood
Hansapanga makromajanduse analüütik Maris
Lauri sõnul ei lahendaks majanduslikust aspektist vaadates krooni devalveerimine
Eesti majandusprobleeme.
Kui Eesti 90ndate lõpu majanduskriisist
välja tulema pidi, oli selleks võimalik kasutada seni tegevuseta töökäsi,
Hansapanga makromajanduse analüütik Maris Lauri sõnul aga ei saa praegu sellele
loota.
Hansapanga makromajanduse analüütik Maris
Lauri ütles täna, et ilmselt läheb osa töötleva tööstuse ettevõtteid, kes
odavale tööjõule loodavad, pankrotti.
Euroopa Komisjoni kevadise
majandusprognoosi kohaselt jäävad tänavu siia tehtavad investeeringud samale
tasemele ning väliskaubanduse tasakaal halveneb 5,4%.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.