Pankur ning Arengufondi nõukogu esimees
Indrek Neivelt kommenteeris laupäevases Eesti Päevalehes, et palkade kasv ei ole
Eesti majandusele ohtlik.
Neivelt avaldas arvamust, et tema palgatõusus ohtu ei näe. Palgatõusu surve tuleb tema sõnul mujalt: ühelt poolt on selle taga konkurents Euroopa tööturul ja teisalt kinnisvaraturu ülekuumenemine. Viimane on elu viimastel aastatel pisut paigast ära löönud – selles sektoris on liiga palju raha.
"Ütleme nii, et Soomes saab ajalehereporter palka näiteks 3000 eurot ja meil sama tööd tegev inimene 600–700 eurot. Kui Soomes tõuseb tema palk 3% aastas, siis kasvab ta sissetulek 90 eurot. Et meie reporteri palk kasvaks samuti 90 eurot, peab ta palk tõusma mitte 3%, vaid 15%. Ja siis tuleb hulk tarkpäid, kes kurdavad: küll meil on võrreldes soomlastega suur palgatõus. No ei ole ju. Meie baastase on lihtsalt palju madalam," kommenteeris Neivelt.
Seotud lood
Hansapanga endine juht Indrek Neivelt
ütles, et Eesti majanduskasv tuleb tänavu seetõttu vähemalt 2% võrra väiksem,
see on 4-5 miljardit Eesti majanduse kogutoodangust ja poolteist miljardit
riigieelarvest.
Pankur ja Hansapanga endine
juht Indrek Neivelt leiab, et kõik märgid näitavad, et Eesti majandus peab
edasiarenemiseks oluliselt oma struktuuri muutma.
1.septembril aastal 2007 hakkab Venemaal
kehtima uus miinimumpalgamäär, milleks on 2300 rubla (1012 krooni) kuus.
Rahandusminister Ivari Padar on nõus
järgmise aasta palgatõusuks õpetajatele, politseinikele ja päästeametnikele
andma miljard krooni.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.