Tänavu kontrollitud 164 teenindajast ja
müüjast ei oska eesti keelt tervelt 155 ehk 94,5%.
Olukord on aastatagusega võrreldes läinud halvemaks, sest siis ei kõnelnud nõuetele vastavalt eesti keelt 875st kontrollitud teenindajast 603 ehk 69%, kirjutas Eesti Päevaleht Online.
Kõigile keelt mitteoskavatele inimestele tehakse ettekirjutus sooritada keeleeksam. "Kui kõrvutame ettekirjutuste täitmise tulemuslikkust, siis teenindajatel on see suurem kui vene koolide õpetajatel," tõdeb keeleinspektsiooni juhataja Ilmar Tomusk.
Eesti keelt mittekõneleva kaadriga kaupluste pingerida juhib odavkaubanduskett Maxima, kes on hakanud inspektsiooni soovitusel oma kaadrit koolitama.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Muulaste keeleoskusega on kehv lugu ka avalikus sektoris, kus keeleoskus on kohustuslik.
Seotud lood
Eesti suurima restorani Mercado
nõudepesijale pakutakse 6200 kroonist kuutasu.
Keskkonnaministeeriumi tänavune koolituseelarve on 811 000 kr ehk 5517 kr töötaja kohta, enim osaletakse keelekursustel.
Edelaraudtee, Go Tracki, Instry, Saksa Automaatika ja Siemensi koostöö on toonud Eesti raudteetaristusse märgatava uuenduslaine. Ühiseks eesmärgiks oli vananenud süsteemide väljavahetamine digitaalse vastu, et suurendada tõhusust, paindlikkust ja tulevikukindlust raudteel. Eesti inseneride kogukond lõi ohutustoote, millel on ametlik akrediteering teiste riikide sõltumatute ohutushindajate poolt.