Tänavu kontrollitud 164 teenindajast ja
müüjast ei oska eesti keelt tervelt 155 ehk 94,5%.
Olukord on aastatagusega võrreldes läinud halvemaks, sest siis ei kõnelnud nõuetele vastavalt eesti keelt 875st kontrollitud teenindajast 603 ehk 69%, kirjutas Eesti Päevaleht Online.
Kõigile keelt mitteoskavatele inimestele tehakse ettekirjutus sooritada keeleeksam. "Kui kõrvutame ettekirjutuste täitmise tulemuslikkust, siis teenindajatel on see suurem kui vene koolide õpetajatel," tõdeb keeleinspektsiooni juhataja Ilmar Tomusk.
Eesti keelt mittekõneleva kaadriga kaupluste pingerida juhib odavkaubanduskett Maxima, kes on hakanud inspektsiooni soovitusel oma kaadrit koolitama.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Muulaste keeleoskusega on kehv lugu ka avalikus sektoris, kus keeleoskus on kohustuslik.
Seotud lood
Eesti suurima restorani Mercado
nõudepesijale pakutakse 6200 kroonist kuutasu.
Keskkonnaministeeriumi tänavune koolituseelarve on 811 000 kr ehk 5517 kr töötaja kohta, enim osaletakse keelekursustel.
Paljud ettevõtted seisavad silmitsi sama küsimusega: kuidas korraldada nutikamalt tööetappe, mis nõuavad täpsust, järjepidevust ja aega, kuid ei kuulu ettevõtte põhitegevuse hulka? Olgu selleks toodete komplekteerimine, detailide kokkupanek, pakendamine, sorteerimine või muud käelised tööd. SA Hea Hoog aitab ettevõtetel selliseid tööetappe usaldusväärselt korraldada, ühendades praktilise tootmispartnerluse ja sotsiaalse mõju.