Jaanuarikuu Eesti kaubavahetuse käive
esialgsetel andmetel 21,9 miljardit krooni, sellest eksport 9,3 miljardit krooni
(42%) ja import 12,6 miljardit krooni (58%), teatas statistikaamet.
Kaubavahetuse bilansi puudujääk oli 3,3 miljardit krooni (2006. aasta jaanuaris 2,6 miljardit krooni).
Kaubavahetuse käive suurenes 2006. aasta jaanuariga võrreldes 14% ja vähenes detsembriga võrreldes 6%. Kaupade eksport suurenes eelmise aasta jaanuariga võrreldes 13%, kuid vähenes detsembriga võrreldes 7%. Kaupade import suurenes jaanuaris 15%, kuid vähenes võrreldes detsembriga 6%.
Jaanuaris hõlmas eksport Euroopa Liidu riikidesse 65% ja SRÜ riikidesse 10% kogu kaupade ekspordist. Peamised sihtriigid olid Soome (17% kogu ekspordist), Rootsi (13%) ja Läti (10%).
Artikkel jätkub pärast reklaami
Jaanuaris hõlmas import Euroopa Liidu riikidest 71% ja SRÜ riikidest 19% kogu kaupade impordist. Kõige rohkem veeti kaupa sisse Venemaalt (17% kogu impordist), Soomest (17%) ja Saksamaalt (12%). Venemaa tõusis kaupade impordis esimest korda peamiseks kaubanduspartneriks. Kõige enam veeti Venemaalt sisse mineraalseid tooteid (75% kogu impordist Venemaalt) ning puitu ja puittooteid (10%). Venemaa osatähtsus partnerriikide seas on suurenenud pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga. Samas aeglustus eelmise aastaga võrreldes impordi kasv Soomest.
Seotud lood
Eesti Panga avaldatud riigi maksebilansist
selgub, et meie jooksevkonto defitsiit kasvas mullu 14,8 protsendini SKPst,
ulatudes 30,4 miljardi kroonini.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.