Poole aastaga on SMS-laenu petturid
nuputanud välja erinevaid petuskeeme, mille ohvriks on langenud juba üle 200
inimese.
Kelmid kasutavad ära inimeste kergeusklikkust ning peaaegu olematu turvakontrolliga SMS-laene, kus raha saamiseks piisab vaid nimest, isikukoodist ja pangaarve numbrist, kirjutas Eesti Ekspress.
Tavaliselt tellitakse raha võõrale arvele, olles enne meelitanud inimeselt välja loa kasutada tema pangakontot või isegi internetipanga koodid. Ida Politseiprefektuur registreerib peaaegu iga päev ühe SMS-laenu pettuse juhtumi.
Märkimisväärselt palju petukõnesid teevad Ämari ja Murru vangid, kellel telefoni olla ei tohikski.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Jaanuarikuu jooksul on Põhja prefektuuri
jõudnud informatsioon kahest erinevast internetis levivast kirjast, millele
vastajad võivad langeda pettuse ohvriks.
Ajavahemikul 13.03-14.03.2007 tellis
tundmatu isik Tapal Leo (1948) isikuandmeid kasutades erinevatest firmadest
SMS-laene kogusummas 11 200 krooni.
Soome väikelaenukeskus nõuab kiirlaene
välja andvatelt firmadelt 1. maiks kodulehele selgitava kirje lisamist, mida
teha, kui klient ei ole võimeline laenu õigel ajal tagasi maksma.
Tartus pettis kelm kannatanult välja 40 000
krooni ning mootorpaadi.
„Klienditeeninduses on nagu abielus – kui asjadest ei räägi, tekivad probleemid,” ütleb Lindströmi klienditoe juht. Just kommunikatsiooni peab ta pikaajalise kliendisuhte aluseks, jagades kogemust ja õppetunde, mis on kujundanud ettevõtte tänast teenindusmudelit.