Töötukassa mõte ettevõtjatele arusaamatu

"Ettevõtjal on raske mõista, miks peab ta toetama teise pankrotti," ütles töötukassa nõukogu esimees Kriis, mistõttu on kassa arenguks vaja veel palju ära teha. "Solidaarsusprintsiip ettevõtjate vahel ei toimi. Nad on konkurendid."

Lisaks soosib praegune süsteem Kriisi sõnul massilist koondamist ning loob turueelise suurtele, kuna väikeettevõtetele koondamishüvitisi ei tasuta. Arvestades, et Eesti majandus tugineb suures osas väikeettevõtlusel, on see väga ebaõiglane, mistõttu võiks hüvitise saajate ringi laiendada.

„Moodsale ettevõttele on kollektiivne kindlustamine arusaamatu. See sunnib koondama rohkem, kui vaja ja pärast võetakse inimene tööle tagasi,” tõi Kriis välja vastuolu. Tema sõnul ei paku töötukassa praeguses soodsas majanduskliimas kindlustust, vaid on oht, et see muutub finantsasutuseks, mistõttu oleks hea kui ta hakkaks osutuma ka tööturuteenuseid.

„Meil ei ole vaja taskupanka,” nõustus Eesti Ametiühingute Keskliidu juht ja töötukassa nõukogu liige Harri Taliga. Ka tema sõnul tuleks suurendada töötute osakaalu, kellel on õigus hüvitisele. Lisaks pidas Taliga vajalikuks hüvitise määra suurendamist, kuna praegune on ajale jalgu jänud.

Samas jäid töövõtjate ja tööandjate ühistööl loodud töötukassa esimese viie aastaga rahule nii Taliga kui Kriis. „Töötuskindlustus on suhteliselt hästi kujunenud ja mõistlik,” ütles Kriis, kelle sõnul olid tööandjad alguses selle vastu. „Paranenud on töötajate kaitstus tööturul,” lisas Taliga, kelle sõnul on täna töötukassale nüüd saadaval ka tegelikkusele vastav statistika tööturul toimuvast.

„Töötukassa peaks tagama sujuva ülemineku ühelt töökohalt teisele,” sõnastas sünnipäevalapse põhieesmärgi Tartu Ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets, kelle sõnul ei ole tänapäeva majanduselus enam eluaegseid ametikohti.

Töötukassa juht Meelis Paaveli sõnul ongi nad seadnud järgmise viie aasta eesmärgiks saada passiivsest kindlustajast aktiivseks kaasarääkijaks tööturul.

Autor: 1706-aripaev