Ma ei mängi Eestiga 'Tsirkust'

Äripäev avaldas 31. jaanuari juhtkirjas arvamust, et Eesti majanduspoliitika sarnaneb lauamänguga "Tsirkus", kuna kroon tõenäoliselt peagi devalveeritakse ning meie kõigi rikkusepüüdlused paisatakse kuhugi allapoole tagasi.

Äripäev ei ole endale selgeks teinud, et majandus toimib objektiivset loogikat järgides ja et majanduse käekäik ei sõltu juhuslikult tekkivatest numbrikombinatsioonidest, nagu see on tavaks lauamängus. Erinevalt lauamängust kehtib majanduses põhimõte, et kui loodav rikkus põhineb sisulisel jätkusuutlikul arengul, siis ootamatut tagasilangust vaesusesse kartma ei pea. Samas, kui rikkus on näiline ja põhineb laenatud ostujõul, siis tuleb üle võimete elamise eest valusat hinda maksta.

Täna elab suur osa Eesti elanikke tuleviku arvel võlgu. Kui neile ei teki võetud kohustustele suurema palga näol katet, siis peab keegi kaotama raha ja keegi minema pankrotti. Palkade tõus on just vahendiks tagasilanguse vastu, mitte vastupidi.

Äripäev arvab ekslikult, et palgatõus toob automaatselt kaasa hinnatõusu. Majandus päris nii lihtsalt ei toimi. Et asjast paremini aru saada, on mõistlik pisut analüüsida maailma erinevates riikides toimuvat. Arenenud Euroopa riikide hulgas on mitmeid maid, kus inimesed saavad oma töö eest Eestiga võrreldes tunduvalt kõrgemat palka. Samas pole hinnataseme vahe Eestiga üldse mitte sama suur kui palkade erinevus. Järelikult on olemas võimalus, et palgad on kõrgemad ja hinnatase ei lähe samaväärselt järele.

On olemas ka riike, kus hinnad on võrreldavad Eestiga, kuid samas palgad jäävad kordades meie omadest maha. Näiteks Aasias, Ladina-Ameerikas või Aafrikas. Ka majanduskauge inimene saab aru sellest, et erinevates riikides elavad inimesed saavad oma keskmise kuupalga eest tarbida erineva koguse kaupu ja teenuseid. Rikaste riikide kodanikud saavad endale rohkem lubada kui vaeste riikide kodanikud.

Äripäeva poolt propageeritav majandusteooria väidab aga seda, et palgatõus toob otseselt kaasa hinnatõusu. Kui selline seos sellisel kujul kehtiks, siis oleks reaalne ostujõud maailmas konstantne suurus - rikastes riikides oleks kõrged palgad ja kõrged hinnad; vaestes riikides oleks madalad palgad ja madalad hinnad. Kuupalga eest ostaksid inimesed endale nii vaestes kui ka rikastes riikides võrdse hulga kaupu ja teenuseid. Kui Äripäeva toimetus sellesse sellisel kujul ise usub, siis on nad üks unikaalsemaid majandusseltskondi maailmas.

Keeruliseks läheb olukord siis, kui püüda Äripäeva toimetusele selgitada palgatõusu seoseid riigieelarve ja krooni devalveerimisega.

Kui riigieelarves on olemas raha avaliku sektori palgatõusu finantseerimiseks, siis ei "kuku eelarve puudujääki" - mitte palgareformi esimestel aastatel ega ka mitte hilisemas faasis.

Konkurentsivõimelised palgad tagavad kõrgel tasemel tööjõu ja võimaldavad käivitada teadmistel põhineva suurt lisandväärtust tootva ekspordisuutliku majanduse. Konkurentsivõimelise majanduse korral ei ole mingit reaalset vajadust krooni devalveerimiseks.

Kui minu kirjeldatud teoreetilised seisukohad Äripäevale keeruliseks osutuvad, siis võiksid nad endale proovida asja selgeks teha praktilise eksperimendi abil. Nad võiksid katse korras alandada toimetuse töötajate palku pooleks aastaks kolm korda ja siis hinnata selle mõju Äripäeva majandustulemustele, loetavusele, personali kvaliteedile, töötajate voolavusele jms. Kui eksperiment läbi, siis võiks vastupidist katsetada.