Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimehe Kadi
Pärnitsa sõnul ei saa mingil juhul toetada majandus- ja
kommunikatsiooniministeeriumi plaani avada Eesti tööturg kuni kuuekuuliste
töölepingutega töötajatele väljaspool Euroopa Liitu.
„Kui ettekäändeks tuuakse nõue, et sissetulevale töötajale hakatakse maksma vastava majandussektori keskmist palka, siis seda ei suuda keegi kontrollida. Enne lõpeb töötaja viisa kui jõutakse talle makstavas palgas selgusele,” viitas Pärnits probleemile.
Tema sõnul on arusaamatu see, kuidas Eesti riik suudab lühiajaliste viisadega töötajatega luua konkurentsivõimelist majandust. „Mis tööd need on, kus kuue kuu kaupa saab töötajaid vahetada ja miks sellist tööjõupoliitikat soovitakse majandusministeeriumi poolt toetada,” esitab Pärnits küsimuse. „Selle asemel tuleb ellu viia palgapoliitika, et Eesti töötajale oleks tagatud majandusharu keskmise palga saamine. Lihtsama töö tegemise motivaatoriks on alamapalga tõus 5000 kroonini ja selle vabastamine tulumaksust. See hoiaks inimesi rohkem Eestis tööl ja tooks mujal töötavad Eesti töötajad koju tagasi.”
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Ettevõtjatel on välistööjõudu keeruline
leida, sest Eesti palk ja elukeskkond pole konkurentsivõimeline võrreldes
Euroopa arenenud riikidega.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.