Leedu on Schengeni ühtse
viisaruumiga liitumise ajakavast maha jäänud, kirjutab Postimees.
Ärileht Verslo Žinios kirjutas, et Leedu on edukalt lõpetanud vaid esimese etapi ehk allkirjastanud 617 miljoni litise (2,8 miljardi kroonise) finantseerimislepingu. Lehe sõnul aga ei ole selle rahaga võimalik teostada kõiki neidki plaane, mida siseministeerium kavatses täita juba aastatel 2003-2004.
Edasi on lükatud näiteks piirivalveseadmete paigaldamine ja uute hoonete ehitamine mitmes kahepoolses kontrollpunktis Valgevene ja Venemaa piiril. Leedu asesiseminister Regimantas Ciupaila avaldas veendumust, et kord jõuab järg ka nende projektide kätte.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Sellenädalane kontroll Narva piiripunktis
ja septembris toimuv Tallinna Lennujaama kontroll võivad näidata, kas Eesti on
valmis aasta lõpuks liituma Schengeni viisasüsteemiga.
Teadlikkuse tõus energiatõhususe osas on viimase 20–30 aasta jooksul teinud läbi märkimisväärse arengu. Kui sajandivahetuse eel piirduti sageli üksikute töödega, näiteks akende vahetamisega, siis tänapäeval lähenetakse hoonete uuendamisele terviklikult – alates välispiirete soojustamisest kuni nutikate tehnosüsteemideni. Termopilt OÜ juhi Toomas Rähmoneni sõnul on aastatega kogunenud palju väärtuslikku kogemust, mis aitab rekonstrueerimist teha järjest läbimõeldumalt ja tõhusamalt.