Võrtsjärv pole vaid angerjapüük

Käesoleva artikli eesmärk on sütitada lootust, et ehk leidub Eestis mõni ametkond, mis võtaks oma südameasjaks üleriigilise ja nüüd juba ka üleeuroopalise tähtsusega Võrtsjärve ökoloogilise seisundi parendamise ja järve muutmise vee- ja loodusturismile atraktiivseks veekoguks. Võrtsjärve olukorda saab parandada ainult riiklike ja ELi tõukefondide kaasamisega. Võrtsjärve saneerimine pole kogu eesti rahva jaoks vähem oluline kui uue ooperiteatri või kunstimuuseumi ehitamine, vajades Riigikogu ja valitsuse toetust. Võrtsjärv on Eesti suurim siseveekogu, millel on arvestatav ühiskondlik ja majanduslik tähtsus. Paljud seostavad järve vaid angerjaga, kuid viimastel aastatel on järve kasutatud ka aktiivseks puhkamiseks.

Käesoleval aastal on viimasest kümnest aastast juba kolmas järve madalseis ning suurte külmade tõttu ähvardab järv jällegi jääda hapnikupuudusesse ning suretada hulga kalu. Võrtsjärve äärseile elanikele on kujunenud tõsiseks probleemiks Võrtsjärve täiskasvamisest tulenevad muutused ning kaasnevad kahjud: roostumine, randade mudastumine, järvelepääsu võimaluste vähenemine, vee kvaliteedi halvenemine, kalavarude kahanemine. Hädad on tingitud Võrtsjärve madalusest (keskmine sügavus 2,6 m) ja veetaseme väga suurest kõikumisest (kuni 3 m).

Võrtsjärve on tugevasti mõjustanud inimtegevus. Lautadest, asulatest, Viljandi linnast ja tööstusest pärit väetisained ongi põhjustanud järve kiire kinnikasvamise. See protsess on eriti kiirenenud viimase 30 a jooksul. Roorinne on selle ajaga kohati laienenud järve suunas sadakond meetrit, paljudes kohtades on järv hakanud juba ka keskelt kinni kasvama. Kus varem olid üksikud penikeele ja vesikuuse puhmad, moodustuvad suviti rohusaared, millesse takerduvad isegi kalurite suured alused, väikestest paatidest ja jahtidest rääkimata.

Võrtsjärve nüüdisseisund on kokkuvõttes halb kõigile - linnustikule, kalastikule, vee kvaliteedile ja inimestele. Kuid Võrtsjärv on nagu kaasasündinud südamerikkega organism, mille eluiga saab asjatundliku operatsiooniga pikendada ja tervendada. Mida tuleks teha?

Ehitada Rannu-Jõesuusse laevalüüsiga regulaator, mis võimaldab tõsta keskmisi veeseise, reguleerida järve veeseise, vähendada järve ummuksisse jäämist ja kalade massilist suremist, parandada veeolusid Emajões, sh Alam-Pedja looduskaitsealal, tagada laevade ja paatide liikumine Võrtsjärves, Emajões ning teistes jõgedes, stabiliseerida rannikualade looduslikku ökoloogilist seisundit ja vähendada noorendike massilisi hukkumisi, parandada veelindude pesitsemistingimusi ja vee kvaliteeti. Samuti aitaks see luua täiendavaid eeldusi vee- ja loodusturismi ning veespordi arendamiseks ja uusi motiive inimestele Võrtsjärve ääres elamiseks. Võrtsjärve veetaseme reguleerimine on pärast ELiga liitumist juba rahvusvahelise tähtsusega üritus.

Parendamist vajab Võrtsjärve kalapüügikorraldus. Madalveest tingituna on praegu kalapüügi mõõnaperiood. Liiga palju on ka kalureid. Üle tuleks vaadata lubatud püüniste nomenklatuur, mõõtmed ja püügipiirkonnad. Lubada võiks piiratud ulatuses kaletamist ja traalpüüniste kasutamist, eriti piirkondades, kus vohab põhjataimestik. Erimeetmena võiks katsetada taimestiku hävitamist kakuam-tüüpi paatidega, millede vahel on pikk kett või tross.

Talvist ja suvist roolõikamist ning hävitamist tuleks käsitleda järve saneeriva looduskaitseabinõuna. Koos rooga viiksime järve ökosüsteemist välja kahjulikke taimetoitaineid.

Suvituskohtades rakendada roojuurestiku mehhaanilist kokkulükkamist buldooseriga. Seda tööd on võimalik teha ainult madalveeperioodidel.