Eesti Panga bilansimaht kasvas maikuu jooksul 2,1 miljardi krooni ehk 9,8%
võrra, moodustades kuu lõpuks 23,6 miljardit krooni.
Eesti Panga kuld ja neto-välisvaluutareserv (kattevara arvestuse tabeli rida
III) moodustasid mai lõpuks 21,9 miljardit krooni, olles kuu jooksulkasvanud 2,5 miljardi krooni võrra ehk 10,3%.
Eesti Panga kohustustevaba reserv (kattevara arvestuse tabeli rida IX)
Artikkel jätkub pärast reklaami
vähenes mais 19,6 miljoni krooni võrra ehk 0,6 %, ulatudes 3,5 miljardikroonini.
Baasrahanõudlus kasvas mais 2,1 miljardi krooni võrra ehk 12,7%. Baasraha
kogumaht mai lõpuks 18,4 miljardit krooni, sh kontoraha 9,2 miljardit kroonija sularaha 9,2 miljardit krooni.
Eesti Pangalt osteti mais välisvaluuta eest Eesti kroone 4,0 miljardi krooni
väärtuses, Eesti Pangale müüdi välisvaluuta eest Eesti kroone 2,0 miljardikrooni ulatuses.
Eesti Panga kapitali, reservide ja kasumi kogusumma vähenes mais 19,8
miljoni krooni võrra, ulatudes 3,8 miljardi kroonini.
Seotud lood
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.