Enn Soosaar läks omadega rappa

Enn Soosaar ennustas 15. aprilli Äripäevas Andrus Ansipi valitsusele rasket tulevikku. Raske võib see tulevik tõepoolest tulla, kuid sugugi mitte selle nurga alt, nagu lugupeetud kolumnist kardab. Peamine raskus ei ole valitsusel lubatu teokstegemine, vaid hoopis sulepeast väljaimetud kriitika tõrjumine.

Kõik teavad, et tegelike pahategude korral on süüdistustele vastamine kordades kergem kui õhust võetute puhul. Mida pidi vaene Majasokk Karlssonile vastama, kui see hommikuse konjakijoomise mahajätmise kohta aru päris? Ka Soosaar ei paku argumente ega põhjendusi, vaid keerab eelarvamuse ja eksimälestused ?faktideks?. Ta kirjutab, et madala reitinguga Rahvaliit ei saa lubada, et keskkonnarahade ja põllumajandustoetuste suunamine läheb kellegi teise kätte.

Meie jaoks on palju olulisem valijatelt mandaadi saanud programmi elluviimine. Keskkonna- ja põllumajanduspoliitika taandamine toetuste jagamisele on pealiskaudsuse tipp ning asjatundjaid punastama panev. Mis aga puutub Rahvaliidu madalasse reitingusse, siis ei ole uuringufirmad iial suutnud välja selgitada erakonna tegelikku toetust.

Kurioosseim näide pärineb 2003. aasta varakevadest, kui kaks nädalat enne valimisi pakkus Emor Rahvaliidu toetuseks 3%, napilt kaks nädalat hiljem oli see valimistel aga 10% kõrgem. Vahe üle nelja korra, see on statistilise vea piirest kaugelt üle! Asjasse süüvivad inimesed saavad sellest ka aru, sest Tallinna magalarajoonides küsitlusi tehes tõesti Rahvaliidu valijate enamikku üles ei leia.

See ei tähenda siiski, et meie võiksime väljaspool pealinna elavaid inimesi eirata, isegi kui mõni ajaleht või kirjamees seda tahtma juhtub. Mis puutub aga Rahvaliidu parem- või vasakpoolsusesse, sekka ka parem- ja vasaktsentrismi, mida me Enn Soosaare mäletamist mööda ühel või teisel ajal enda lipukirjaks olla võtnud, siis ootaks huviga täpsustust, kes ja kus Rahvaliidu juhtidest sellest rääkinud on.

Mis puutub Soosaare väidetud ?kuu-kaks tagasi alanud ?kõigi vasakjõudude? ühtekogumisse?, siis täpne tsitaat Rahvaliidu esimehe Villu Reiljani kõnest Rahvaliidu kongressil 14. novembril 2004. aastal kõlab nii: ?Ma ei kavatsegi ütelda, et vastukaaluks paremjõudude ühinemisele peaksid kõik maailma proletaarlased ühinema. Ma olen veendunud, et ühinema peaksid need poliitikud ja erakonnad, kes mõistavad sotsiaalse ja demograafilise olukorra tõsidust. Need poliitikud ja erakonnad peavad olema valmis jõud ühendama, et tulevases Riigikogus ja valitsuses oleksid jõus inimest rahast kõrgemaks seadvad aated.?

Kuidas 14. november oli kuu-paar tagasi ning kuskohas on selles tsitaadis sõna ?vasakjõud?, seda mina ei adu. Sotsiaalse ja demograafilise olukorra mõistmine ei tohiks küll olla vasakpoolsete privileeg. Isegi kõige paadunum parempoolne saab aru, et kui inimestel jagub raha vaid toiduks ja peavarjuks või inimesi polegi, siis pole ka ärimeestel kliente ja ettevõtjatel tööjõudu. Aga mis seal ikka, kui muidu arvustada ei saa, siis hommikuse konjakijoomise kohta võivad kolumnistid ikka küsida.