• OMX Baltic−0,18%298,32
  • OMX Riga−0,23%931,38
  • OMX Tallinn−0,24%1 970,46
  • OMX Vilnius−0,06%1 292,31
  • S&P 500−0,09%6 840,51
  • DOW 30−0,38%47 560,29
  • Nasdaq 0,13%23 576,49
  • FTSE 1000,00%9 642,01
  • Nikkei 225−0,1%50 602,8
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,14
  • EUR/RUB0,00%89,86
  • OMX Baltic−0,18%298,32
  • OMX Riga−0,23%931,38
  • OMX Tallinn−0,24%1 970,46
  • OMX Vilnius−0,06%1 292,31
  • S&P 500−0,09%6 840,51
  • DOW 30−0,38%47 560,29
  • Nasdaq 0,13%23 576,49
  • FTSE 1000,00%9 642,01
  • Nikkei 225−0,1%50 602,8
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,14
  • EUR/RUB0,00%89,86
  • 07.02.05, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Taastuvelekter tähendab hinnatõusu

Alljärgnevaga soovitan täiendada minu poolt tuuleparkide rajamise kohta antud kommentaari, mis ilmus reedeses Äripäevas.
Eesti on seadnud eesmärgiks suurendada taastuvelektrist toodetava elektri osakaalu 5,1 protsendini brutotarbimisest aastaks 2010. Aastal 2000 oli taastuvelektri osakaal 0,1% elektri brutotarbimisest, aastaks 2003 oli osakaal kasvanud 0,5 protsendini.
Ligi 69% elanikest ei soovi maksta taastuvelektri tõttu kõrgemat elektri hinda. Ligi 10% on valmis maksma kuni 5 senti/kWh rohkem, 11% maksma üle 5 sendi/kWh. 10% jaoks oli raske küsimusele vastata (allikas: Saar Poll, 2002).

Artikkel jätkub pärast reklaami

1% taastuvelektri osakaal brutotarbimises tõstab elektri hinda kodutarbijale 0,6?0,7 senti/kWh võrra. Kui tuulikuid on Eestis rohkem kui 100 MW, tuleb täiendavalt tuulikute toodangu juures arvestada vajadust ehitada uus gaasil töötav elektrijaam, mis suudaks kompenseerida tuulikute ebaühtlasest tootmisest tulenevad elektri tootmise kõikumised. Taoline täiendav tuulik tähendab taastuvelektri iga täiendava 1% puhul elektrihinna tõusu ligi 1 sent kWh kohta.
Praegu on elektrivõrguga liitmisel ligi 100 MW tuulikuid. Need tuulikud peaksid järgmisest aastast alates tootma üle 4% Eesti brutotarbimisest. Lisaks sellele planeeritakse lähiaastatel puidul ja turbal töötavate elektrijaamade ehitamist, mis hakkaksid tootma taastuvelektrit ligi 2,5% Eesti brutotarbimisest. Elektrivõrguga sooviks praegusel kokkuostu hinna tasemel liituda täiendavalt vähemalt 100 MW tuulikuid.
Eeltoodust järeldub, et Eesti saavutab kindlasti seatud eesmärgi suurendada taastuvelektri osakaaluks 2010. aastal 5,1% brutotarbimisest, suure tõenäosusega kujuneb aastaks 2010 taastuvelektri osakaaluks vähemalt 7%.
Elektrituruseaduses sätestatud taastuvelektri kokku­ostu hinnatase on väga atraktiivne taastuvelektriprojektide rajamiseks.
Kui valmivad kõik praegu liidetavad tuulikud ning praegu planeeritavad puidul ja turbal töötavad elektri ja soojuse koostootmise jaamad, tõuseb elektri hind Eestis kodu­tarbijale tulenevalt taastuvelektrist 4?5 sendi võrra kWh kohta. Kui võrguga liidetaks ka kõik seda praegu soovivad tuulikud, tõuseks elektri hind kodutarbijale veel vähemalt 5 sendi võrra kWh kohta, seega kokku vähemalt 9 senti/kWh. Vähemalt 80% tarbijate jaoks on selline elektri hinna tõus vastuvõetamatu.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 09.12.25, 11:00
Citadele uuring: algava aasta osas valitseb ettevaatlik optimism
Citadele panga värske uuring näitab, et Eesti ettevõtjate majandusootused 2026. aastaks jagunevad küll eri suundades, kuid investeerimisplaane pole päris maha maetud. Ettevaatlikkus ja kasvulootus käivad käsikäes, kuid samas toob Balti riikide võrdlus välja ka erinevusi: Leedu optimism sillutab teed majanduskasvule.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
Luutari üheks põhiliseks äriks on saanud kulla kokkuost ja müük, rääkis ettevõtte omanik ja juht Luule Emmar.
Saated
  • 08.12.25, 09:38
Pandimajade perenaine: kulla hinnaralli tõi hüppelise kasvu
Kiiresti laieneva firma vastu tuntakse huvi välismaalt
Äripäeva Lääne-Virumaa TOPi võitnud Kunda Sadama juhile Daimar Truijale (paremalt teine) andsid tunnustuse üle Coop Panga juht Arko Kurtmann (vasakult esimene), töötukassa juht Gert Tiivas (vasakult teine) ja Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi.
  • PRO
TOP
  • 05.12.25, 06:00
Lääne-Viru edukaim on hädas kaikaid kodarasse loopivate naabritega
Lisatud 100 Lääne-Virumaa edukamat ettevõtet
Kangete napside kõrval on ASi Prike portfellis ka Guinnessi õlu.
Majandustulemused
  • 04.12.25, 14:50
Alkoholimüüja kasvatas käivet
Äripäeva Raplamaa TOPi võitnud ERA Valduse ASi rabameister Andres Soomre (vasakult teine). Teda õnnitlevad töötukassa juht Gert Tiivas (vasakult), Coop Panga juht Arko Kurtmann ja Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi.
  • PRO
TOP
  • 04.12.25, 11:00
Raplamaa TOPi võitjal oli rekordaasta
Lisatud 100 Raplamaa edukamat ettevõtet
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

78%
13.1%
8.9%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele