Riigilõiv hakkab sõltuma maksja võimalustest

Ametiühingute Keskliidu õigussekretär Tiia E. Tammeleht pühib 17. jaanuari Äripäevas tolmu sotsiaaldemokraatide ja ametiühingute vanalt kampaanialt, mille sisu taandub kokkuvõttes kahele valeväitele: uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku rakendudes peavad riigilõivu maksma eranditult kõik kohtussepöördujad ning riigi õigusabi kohtumenetluses muutub raskesti kättesaadavaks.

Kuna iseenesest lihtne asi on keeruliseks aetud, tuleb alustuseks selgitada kaht tõika, mille kriitikud maha vaikivad. Esiteks, riigilõiv ei ole töötajavaenulik ega ammugi mitte uus vahend ? lõivu tasunud inimene saab positiivse kohtuotsuse korral oma raha tagasi. Selle tasub vaidluse teine pool. Riigilõivu tagastamine on ammu sätestatud ja ses suhtes pole kavas mingeid muudatusi.

Teiseks, näiteks tööandjalt saamata jäänud töötasu nõudev inimene ei tarvitse lõivuks makstud raha tagasisaamist üldse oodata, sest ta lihtsalt ei peagi seda maksma. See on koht, millest sotsiaaldemokraadid ja ametiühingud vaikides üle libisevad, sest see võtaks nende kriitikalt aluse.

Kõik kohtussepöördumised ei muutu tasuliseks, vähekindlustatud vabastatakse riigilõivust. Töövaidluse, laste elatisraha või muus asjus kohtusse pöörduv inimene saab taotleda riigilõivust vabastamist ning kohus otsustab, kas ta peab lõivu tasuma või mitte. Seaduseelnõu koostajad ei jaga kuidagi sotsiaaldemokraatide veendumust, nagu hakkaksid kohtunikud vähekindlustatud hagejate suhtes kiusu ajama.

Loomulikult vabastab kohus lõivust paljulapselise pere isa, kes saamata jäänud töötasu taotleb, või koduse üksikema, kes lapse isalt elatist saada tahab. Praegune kord vabastab riigilõivust ka 100 000 krooni teeninud ja nüüd tööandjaga tööle ennistamise üle vaidleva juhi, võttes raha selliseks kohtuvaidluseks maksumaksja, st meie kõigi taskust.

Edaspidi aga hakatakse vaatama inimese tegelikku majanduslikku olukorda ja vastavalt sellele lõivu määrama. Just see aitab ellu viia seaduseelnõu peamist sisulist eesmärki ? laiendada vähekindlustatud inimeste võimalusi kohtus õigust saada.

Riigilõivude muutmisega on seotud muudatused riigi õigusabis. Riigi õigusabi toel saab nüüd rohkem inimesi kohtusse pöörduda. Raha eest, mis laekub jõukamatelt, kes lõive tasuda suudavad, saab riik pakkuda vähekindlustatud inimestele teisi hüvesid, muu hulgas riigi abi kohtumenetluses. Ainuüksi võimalus kohtusse pöörduda ei aita eriti paljusid. Enamik inimesi ei tunne seadust sedavõrd hästi, et end ise kohtus esindada. Siin tuleb appi riik, kes võimaldab riigi raha toel advokaadi palgata ka neil, kel selleks kohe raha pole. Seega muutub suuremaks inimeste ring, kes kohtusse pääsevad ja sealt tegelikku abi saavad.

Uus tsiviilkohtupidamise seadustik moodustab koos täitemenetluse seadustiku ja riigi õigusabi seadusega terviku, mis loob senisest palju inimsõbralikuma tsiviilkohtupidamise süsteemi. Praegune tsiviilkohtumenetlus ei taga igaühele võimalust oma õigusi kohtus kaitsta, sellele on tähelepanu juhtinud nii õiguskantsler kui ka Euroopa Liit. Seepärast ei saa lasta sellisel süsteemil enam edasi kesta. Loetletud kolm seadust muudavad kohtupidamise Eestis lihtsamaks ja kiiremaks.