Käesoleval nädalal alustati Ida-Virumaal Tallinna?Narva maantee 11 kilomeetri pikkusel Voorepera?Kukruse maanteelõigul taastusremonti.
Märksa sandimas seisus oleval teelõigul Jõhvist Narvani ei jää autojuhtidel aga ka selle aasta suvel muud üle kui jätkuvalt vandesõnade saatel oma sõidukeid lõhkuda.
Riigi üks tähtsamaid teelõike on võtmas kuumaastiku kuju, kus augud ja muhud vahelduvad pesulauataolise raputama paneva teekattega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Nii Jõhvi?Narva tee kui ka Jõhvi ja Kohtla-Järve vahelise tiheda ja sagedaste liiklusõnnetustega teelõigu kordategemist on maanteeameti tööplaanides aastast aastasse edasi lükatud. ?Sel aastal veel mitte, aga järgmisel kindlasti,? on kõlanud iga-aastased olukorda mittemuutvad lubadused.
Narva?Jõhvi teelõigul ei lõhu oma sõidukeid mitte ainult idavirulased. Seda mööda kulgeb ka suur osa Eesti maanteetransiidist ning liiguvad kümned tuhanded välisturistid. Tulevikus ilmselt enam mitte eriti, sest selline tee on antireklaam kogu riigile.
Mitmed Eesti erakonnad ja poliitikud jutlustavad üksteise võidu vajadusest pöörata Ida-Virumaale erilist tähelepanu. Aga kui on tarvis korda teha üks oluline teelõik, siis pole poliitikuid ja nende otsuseid mitte kusagil.
Ilmekalt illustreerib seda suhtumist ka aprillis Ida-Virumaad külastanud keskerakondlasest majandus- ning teede- ja sideminister Liina Tõnisson. Ministri vastus Põhjaranniku ajakirjaniku pärimisele, millal siis lõpuks Jõhvi?Narva teele uut katet panema hakatakse, kõlas järgmiselt: ?Ma tean, et see tee on väga halvas seisus. Tallinna lähedal remonti juba alustati.?
Seotud lood
Euroopa julgeolekukeskkond on muutunud viisil, mida paljud ettevõtted ei ole veel oma riskiplaanidesse kandnud. Sõda ei tähenda enam üksnes Teise maailmasõja-aegseid totaalseid purustusi. Tänapäevased rünnakud on vaiksed, sihitud ja sageli raskesti tuvastatavad ning võivad aset leida juba aastaid enne relvakonflikti. Rünnakud võivad mõjutada nii ettevõtete igapäevast toimimist kui ka kindlustuslahenduste kättesaadavust.