Eesti Panga hinnangul kandub üleüldine majandussurutis Eestisse järgmise aasta algul ja sellega alaneb riigi majanduskasvu tempo aasta kokkuvõttes 3,5 protsendini. Kas Lääne-Virumaad võib tabada sama oht?
Kohati tundub küll, kuid majanduslangus puudutab pigem ettevõtteid, kelle tegevus on suunatud tootmisele ja toodetud kauba ekspordile. Eriti hapraks muutub olukord firmadel, kes ekspordivad toormaterjali, mitte valmistooteid ? samas varieerub väide sõltuvalt majandusharust.
Piimandussektori ülitundlikkus eksporditurgude hinnamuutuste suhtes võib segi paisata kodumaise turujaotuse, sest ligikaudu pool toodetud piimatoodetest ja piimast müüakse välismaale. Seega on oht, et majanduslangusest ei jää puutumata Rakvere piimatööstus.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lääne-Virumaa puidutööstuses kadusid aasta jooksul varem eksisteerinud turud, mille arvelt otsiti uued väljundid kauba turustamiseks.
Läände eksportivate Lääne-Virumaa ettevõtete rahalised laekumised on muutunud pikemaajaliseks ja kaubanduspartnerid nõuavad üksteiselt üha enam pangagarantiisid. Pikenenud maksulaekumised hoiavad aga firma vabasid materiaalseid vahendeid kinni, misjärel väheneb kapitalitootlus.
Siseturu innovaatilisust võiks Lääne-Virumaa ettevõtjad kasutada pigem brändide tekitamiseks ja juurutamiseks maailmaturul, et suurendada käibeid ja samal ajal kindlustada püsimajäämine.
Et hoiduda majandusraskustest, peavad ettevõtted suutma hinnata kriitilise pilguga laenukavasid ja revideerima tänavusel aastal valitsenud töötasupoliitikat, eelkõige siseturule suunatud tegevusaladel.
Seotud lood
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.