Pean vajalikuks vastata Priit Pirita poolt minu artiklile
?Suurim kindlustusjuhtum? esitatud vastukajale (vt.
Rohkem täpsust ÄP, 14.09.), mis on kirjutatud asjatundmatult ja lahmiva alatooniga. Pirita ilmselt pole artiklit korralikult läbi lugenud, rääkimata teemaga kursis olemisest ja kindlustustingimuste tundmisest.
Sõjaolukord on väga paljudes kindlustustingimustes sõnaselgelt välistusena kirjas ja seda nii Eestis, Euroopas kui USAs ? tegu pole Eesti kindlustusinimeste paragrahviväänamisega, mida iganes Pirita selle lausega mõtles. Terrorismi kohta ei saa seda nii kindlalt väita, aga minu artiklis oli selgelt kirjas, et terrorismiakt on Eesti tingimustes välistus ning on just rõhutatud, et Ameerikas see reeglina ei ole välistus.
Kummaline on Priit Pirita viide, et kõik kindlustusfirmad hüvitavad kõik kahjud tingimustest hoolimata ? kindlustusfirmad pole veel summatki kokku arvutanud, rääkimata kahjude käsitlemisest. Ilmselgelt ei hakka hetkel ükski kindlustusselts teatama, et me ei hüvita, see oleks võrdne ärilise enesetapuga. Pririta oleks võinud ka lugeda pealkirja teist osa: Terrorismiakt USAs ? analoogseid kahjusid Eestis ei hüvitataks. See koos minu jutu sisuga viitab selgelt, et terrorismiakti kahjud USAs hüvitatakse, aga neid ei hüvitata Eestis.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Loomulikult on võimalik, et kindlustusseltsid otsustavad ex-garatia ka sõjategevusest või terrorismiaktidest põhjustatud kahjud välja maksta ? seda tehakse ka Eesti kindlustusturul väga tihti.
Näiteks Sampo Eesti Varakindlustus otsustas hüvitada 50 reisikatkestuse lepingu sõlminud kodanike hotelliarvetest ? see oli seltsi heatahteavaldus, mis on kindlasti meeldivaks üllatuseks kõigile kindlustusvõtjatele.
Eilse seisuga oli CNNi andmetel kahju suuruse hinnangud küündinud juba üle 13 miljardi, mis on võrdne seni suurima Pirita mainitud Andrew orkaani kahjuga. Analüütikute sõnul võib aga lõplik kahjusumma ulatuda 20?30 miljardi dollarini. Seega on vastupidiselt Pirita mainitule tegemist suurima kindlustusjuhtumiga ning seda on väitnud ka enamik analüütikuid.
Seotud lood
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.