• OMX Baltic0,5%299,8
  • OMX Riga0,06%931,91
  • OMX Tallinn0,15%1 978,44
  • OMX Vilnius0,62%1 300,39
  • S&P 5000,67%6 886,68
  • DOW 301,05%48 057,75
  • Nasdaq 0,33%23 654,16
  • FTSE 1000,2%9 674,6
  • Nikkei 225−0,9%50 148,82
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,14
  • EUR/RUB0,00%92,77
  • OMX Baltic0,5%299,8
  • OMX Riga0,06%931,91
  • OMX Tallinn0,15%1 978,44
  • OMX Vilnius0,62%1 300,39
  • S&P 5000,67%6 886,68
  • DOW 301,05%48 057,75
  • Nasdaq 0,33%23 654,16
  • FTSE 1000,2%9 674,6
  • Nikkei 225−0,9%50 148,82
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,14
  • EUR/RUB0,00%92,77
  • 27.11.00, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tuhamäed põlluväetiseks

Reedel peeti Jõhvis Ida-Virumaa arengukonverentsi, mille üheks kesksemaks teemaks oli põlevkiviõli tootmisel tekkiva poolkoksi kasutamine, selle asemel et seda ladustada tuhamägedesse ja maksta selle eest õlitootjaile üle jõu käivat saastemaksu. Viru Keemia Grupi arendusdirektor Jaanus Purga pakkus välja poolkoksi põletamise energia saamiseks, kuid see nõuab 1,2 miljardi krooni suurust investeeringut, mille allikaid ei nähta.
Alternatiivina pakkus elektroonikainsener ja tosina lääneriikides aktsepteeritud patendi omanik Toom Pungas kasutada poolkoksi väetisekomponendina: poolkoksist, turbast ja aktivaatorist komposteeritava väetise Viru Ramm on Pungas Ameerika Ühendriikides patenteerinud juba 1993. aastal.
Pungase väitel on tal tulnud Viru Rammu kasutuskõlbulikkust rea aastate jooksul üha tõestada, testides seda koos soomlastega erinevates laborites. Seni on nimetatud väetist müüdud vaid 30 000 tonni ümber ja peamiselt Tallinna ümbruse väikeaiapidajatele. Selle põhjuseks võib lugeda ka väetise valmistamiskulusid, mis tõstavad väetise hinna kõrgemalegi kui traditsioonilistel kunstväetistel.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Seevastu peab Pungas, kes praegu valmistab ette uut väetise tootmisbaasi Kiviõli lähedal, Viru Rammu eeliseks vajadust seda kasutada kord seitsme aasta jooksul, kuna vihm ei pese sellest toitaineid välja. Samal põhjusel sobib põlevkiviõli tootmisjäägi ja turba segamisel saadav põlluramm ka hõreda ja huumusevaese mulla jaoks, nagu näiteks endised põlevkivikarjäärid.
Oktoobris eraldas riik Ida-Virumaa Agentuuri vahendatava tööstuspiirkondade programmi raames 0,34 miljonit krooni väheväärtuslike maade metsastamise projektile, mille kaudu katsetatakse kolm korda tavalistest puuliikidest produktiivsema paberipuu hübriidhaava kasvu põlevkivikarjäärides Viru Rammuga väetamisel. Projekti raames istutati juba kevadel esimesed haavad Aidu karjääri. Lisaks tasuvusuuringutele plaanitakse riigi rahaga korraldada ka õppepäevi metsaomanikele.
?Kolmandiku Eestis praegu vabade maade ehk 200 000 hektari kasutamisel haavaistandusteks saaks aastas toota 3 miljonit tihumeetrit puitu. Sellest omakorda saaks toota 850 000 tonni kõrgeima klassi paberit ja see annaks Eestile umbes 10 miljardit krooni aastas,? on Pungas veendunud.
Tema sõnul saaks isegi 600 000 tihumeetri puidu tootmisel aastas ehitada paberivabriku, millesse võiksid eestlased investeerida oma hoiuseid ja kus saaks tööd umbes 600 inimest.
Peale puuistanduste aga sobib Viru Ramm patendiomaniku sõnul ka muudele kultuuridele: suhkrupeedile, linale ja juurviljadele.
Ka kauaaegne põlevkivitöötlemist juhtinud tehnikateaduste kandidaat Ivar Rooks, kes praegu on Tööandjate ja Tööstuse Keskliidu Ida-Virumaa esindaja, peab poolkoksi väetisena kasutamist perspektiivikamaks ja vähem investeeringuid nõudvaks kui poolkoksist energia tootmist. ?Kardan ainult, et Viru Rammuks ei õnnestu töödelda kogu õlitootmisel tekkivat koksijääki. Kui seda väetist hakatakse laialdaselt kasutama tehniliste kultuuride jaoks, nagu paberipuu, siis toidukultuuride puhul on arvatavasti raske eelarvamust selle väetise võimalikust mürgisusest murda,? arvab Rooks.
Poolkoksi veavad Kohtla-Järve ja Kiviõli põlevkiviõlitootjad mägedesse vähemalt 0,7 miljonit tonni aastas. Ületulevast aastast ähvardab keskkonnamaksude järsk tõstmine muuta õlitootmise koksi ladustamise tõttu kahjumlikuks ning õlitootjad võivad minna pankrotti.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 11.12.25, 09:03
Ilmar Raag: Hübriidkonflikt ei ole hüpoteetiline ja ettevõtted peaksid sellega arvestama
Euroopa julgeolekukeskkond on muutunud viisil, mida paljud ettevõtted ei ole veel oma riskiplaanidesse kandnud. Sõda ei tähenda enam üksnes Teise maailmasõja-aegseid totaalseid purustusi. Tänapäevased rünnakud on vaiksed, sihitud ja sageli raskesti tuvastatavad ning võivad aset leida juba aastaid enne relvakonflikti. Rünnakud võivad mõjutada nii ettevõtete igapäevast toimimist kui ka kindlustuslahenduste kättesaadavust.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
Luutari üheks põhiliseks äriks on saanud kulla kokkuost ja müük, rääkis ettevõtte omanik ja juht Luule Emmar.
Saated
  • 08.12.25, 09:38
Pandimajade perenaine: kulla hinnaralli tõi hüppelise kasvu
Kiiresti laieneva firma vastu tuntakse huvi välismaalt
Äripäeva Lääne-Virumaa TOPi võitnud Kunda Sadama juhile Daimar Truijale (paremalt teine) andsid tunnustuse üle Coop Panga juht Arko Kurtmann (vasakult esimene), töötukassa juht Gert Tiivas (vasakult teine) ja Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi.
  • PRO
TOP
  • 05.12.25, 06:00
Lääne-Viru edukaim on hädas kaikaid kodarasse loopivate naabritega
Lisatud 100 Lääne-Virumaa edukamat ettevõtet
Kangete napside kõrval on ASi Prike portfellis ka Guinnessi õlu.
Majandustulemused
  • 04.12.25, 14:50
Alkoholimüüja kasvatas käivet
Äripäeva Raplamaa TOPi võitnud ERA Valduse ASi rabameister Andres Soomre (vasakult teine). Teda õnnitlevad töötukassa juht Gert Tiivas (vasakult), Coop Panga juht Arko Kurtmann ja Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi.
  • PRO
TOP
  • 04.12.25, 11:00
Raplamaa TOPi võitjal oli rekordaasta
Lisatud 100 Raplamaa edukamat ettevõtet
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

78%
13.1%
8.9%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele