Vabariigi ärinaised: millega tegelesid Eesti naisettevõtjad 1939. aastal?
Naiste tee ettevõtlusse ei olnud sõjaeelses Eestis lihtne. Kui kirjastus SÕNA avaldas 1939. aastal "Eesti majanduselu sõnaraamatu" ehk esimese vabariigi ettevõtjate biograafiate kataloogi, oli seal umbes 1400 nime seas vaid 40 naisettevõtjat. Delovõje Vedomosti jutustab mõnedest neist.
Enamik naisettevõtjaid ajas äri pealinnas. Teiseks naisettevõtluse keskuseks oli Võru linn, kuna seal toetas ärinaisi aktiivselt kohalik naisorganisatsioon Võruhõim. Enamik ettevõtlikke naisi konkureeris nendes sektorites, mida tol ajal peeti naiste jaoks sotsiaalselt kõigd vastuvõetavamateks. Nendeks olid rõiva- ja kingatööstus, käsitöökodade pidamine, juuksuri-, pagari- ja kondiitritööstus.
Praegu on Kalarand pealinna moodne piirkond, kus iga maatükk on arendajatele kulla hinnaga. Kuid veel 20. sajandi keskel oli see asum kuulus eelkõige sellele nime andnud toote poolest, mis oli kala. Ja iga siinne elanik teadis venelastest ettevõtjate Malahhovite perekonda, keda peeti tõeliste Tallinna kilude saladuse hoidjateks.
Venemaal Arhangelski oblastis Pljesjetskaja jaama lähedal asuvates metsades ja soodes kohtab aeg-ajalt roostes okastraati, mädanenud kasarmuid ja vanadusest kokku varisenud vahitorne. Kõik see on Oneglagi – stalinliku Gulagi süsteemi ühe laagri – sünge pärand.
Ülevaade Lutheri vabriku ajaloost ilmub Äripäev sünnipäeva puhul!
Sel pühapäeval tähistab Äripäeva meediagrupp oma 33. sünnipäeva. Neist viimased viis aastat oleme töötanud ühes endise Lutheri vabriku hoones. Aastapäeva puhul jutustame loo sellest hoonest ja seal asunud legendaarsest mööblifirmast.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.