Ilmar Raag: Hübriidkonflikt ei ole hüpoteetiline ja ettevõtted peaksid sellega arvestama

Teemat kommenteerisid hiljutises Äripäeva Raadios julgeolekuekspert Ilmar Raag ja IIZI Kindlustusmaakler AS juhatuse liige Kaido Konsap.

Eesti asub geopoliitiliselt piirkonnas, kus hübriidkonflikt ei ole hüpoteetiline risk. Meie ümber toimuvad sündmused – tundmatud droonid õhuruumis, GPS-häired, kriitilise taristu rikkumised, poliitiliselt motiveeritud vandalism, on Raagi sõnul osa laiemast mõjutustegevusest.

Ta rõhutab, et tänapäevased rünnakud algavad sageli varakult enne sõjategevust ning kaks kolmandikku hübriidkonfliktide survest leiab aset mittemilitaarses faasis. „Kahe kolmandiku hübriidkonflikti mõjust moodustab mittemilitaarne survefaas,“ selgitab Raag. „See tähendab, et rünnakud võivad alata ammu enne relvastatud konflikti ning hõlmata kõike alates küberrünnakutest kuni sabotaažini energiataristus.”

Ta juhib tähelepanu ka keskkonnareostuse ohtudele, mille võivad põhjustada näiteks Venemaa varilaevastiku tankerite avariid.

Rahvusvahelised riskiraportid (WEF, Allianz jt) toovad Euroopa ettevõtete suurimate murekohtadena välja: küberintsidendid, äritegevuse katkemise ning geopoliitilised konfliktid ja poliitilise vägivalla. Eestis laiapõhjalisi riskibaromeetreid ei koostata, kuid Konsapi sõnul on pilt selge: hübriidne ohukeskkond mõjutab ettevõtlust. Elektri- või veevarustuse katkemine, drooni juhuslik kukkumine, küberrünnak või tarneahela seiskumine võivad tähendada äritegevuse katkemist. Ometi ei ole Eesti ettevõtjate huvi sõjariskide kindlustamise vastu viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud.

„Eesti ettevõtjad on riskidest teadlikud, arvestavad nendega ja tegutsevad edasi. Teisalt kohalikud kindlustusandjad spetsiifilisi sõjariske pigem ei kindlusta,” selgitab Konsap. Tema sõnul on suurimad nõudjad näiteks rahvusvahelised pangad ja institutsionaalsed investorid, kes soovivad siia investeerides kaitset ka võimalikele geopoliitilistele riskidele.

Igapäevaste kindlustuslepingute tavapärasteks välistusteks on sõda ja sõjasarnased olukorrad, kübersõda, hübriid- küber- või erioperatsioonid, ülestõusud, rahvarahutused, terroriaktid, samuti sõjaliseks otstarbeks mõeldud esemete või seadmete poolt tekitatud kahjud. Probleem tekib, kui rünnak ei mahu selgelt ühtegi kategooriasse. Näiteks puudub Eesti kindlustusseltsidel ühtne seisukoht, kas militaarotstarbelise drooni poolt rahuajal tekitatud kahju kuulub hüvitamisele, samas kui mittemilitaarse drooni kahju seda üldjuhul on.

Probleem tekib aga siis, kui rünnak ei mahu üheselt ühtegi kategooriasse. Näiteks puudub Eesti kindlustusandjatel ühtne seisukoht, kas militaarotstarbelise drooni poolt rahuajal tekitatud kahju kuulub hüvitamisele. Mittemilitaarse drooni kahju hüvitatakse üldjuhul, kuid militaarse päritolu tõendamine või ümberlükkamine võib olla keeruline. Viimaste aastate juhtumid Euroopas alates Saksamaa raudteesüsteemi sabotaažist kuni Balticconnectori gaasitoru rikketeni Soome lahes näitavad, et rünnak ei pea olema vali ega nähtav. Piisab juhuslikust droonist, mis kukub tööstusettevõtte territooriumile, või GPS-häirest, mis peatab hetkega kogu logistikaahela töö.

Katastroofi- ja terrorismiriskide katmiseks on Euroopas - näiteks Prantsusmaal ja Hispaanias olemas kohustuslikud kindlustusskeemid, kus risk jaotatakse kollektiivselt paljude kindlustusvõtjate vahel. See muudab kindlustusmakse prognoositavaks ning väldib vaidlusi selle üle, kas konkreetne juhtum on hüvitatav. Prantsusmaal moodustab terrorismiriski lisatasu kindlustusmaksest ligikaudu kümnendiku.

Samuti on kindlustuskaitse saamise ja taskukohasuse eelduseks ettevõtte enda investeeringud kaitsesse. Ilmar Raag toob paralleeli Iisraeliga, kus massiivne investeering kaitsesse vähendab automaatselt ka üksiku ettevõtte riske.

„Ettevõtted, kes on oma kaitsemeetmed läbi mõelnud ja ettevalmistused teinud, maksavad otseses või kaudses mõttes väiksemat preemiat,“ sõnab Raag. Tema sõnul peaks igal organisatsioonil olema dokumenteeritud äritegevuse jätkuvuse plaan (BCP) juhuks, kui midagi läheb valesti – sõltumata sellest, kas kindlustus olemas on või mitte.

Rakendada tuleks ka riskide hajutamise põhimõtet: mitmekesistada tarneahelaid ning luua kriitilistele teenustele alternatiivsed ja detsentraliseeritud lahendused. Raag lisab, et mõnikord nõuab riskide maandamine märkimisväärseid investeeringuid, näiteks raudbetoonist kaitsekestade ehitamist alajaamade trafode ümber – sarnaselt lahendustele, mida kasutatakse Ukrainas.

„Eestis tegutsevate kindlustusandjate võimalused hübriidriskide katmiseks on piiratud. Seetõttu aitab IIZI oma klientidel leida sobiva kaitse rahvusvaheliselt turult, kus vastavad lahendused on välja kujunenud,“ märgib Konsap. Tema soovitus ettevõtetele on lihtne: vaadake üle olemasolevad kindlustuslepingud, hinnake, millised riskid on juba kaetud, ning uurige kindlustusandjalt, kas täiendav poliitilise vägivalla kaitse on saadaval ja millistel tingimustel.