Äripäeva Raadio saates selgitavad julgeolekuekspert Ilmar Raag ja IIZI Kindlustusmaakleri juhatuse liige Kaido Konsap, et hübriidsõda ei ole teoreetiline oht, vaid juba käimasolev reaalsus, mis mõjutab ka Eesti ettevõtteid. Tänapäevased rünnakud on vaiksed, sihitud ja sageli raskesti tuvastatavad – alates GPS-häiretest ja droonide tegevusest kuni taristurikkumiste ja poliitiliselt motiveeritud vandalismini.

- Kaido Konsap Iizi Kindlustusmaaklerist ja julgeolekuekspert Ilmar Raag
Raagi sõnul toimub suur osa hübriidkonflikti survest mittemilitaarses faasis, mis tähendab, et ettevõtteid võivad tabada rünnakud juba ammu enne relvastatud konflikti. Konsap lisab, et sellises keskkonnas võivad ärikatkestused, küberintsidendid ja tarneahela seiskumised puudutada iga sektorit, kuid kohalik kindlustusturg ei paku sõjariske kuigi laialdaselt.
Saates arutletakse ka piirjuhtumite üle - näiteks, kas militaarse drooni põhjustatud kahju rahuajal on õnnetus või sõjategevus –, mis näitab, kui keeruline on hübriidsete rünnakute liigitamine kindlustuse mõttes. Euroopa kogemus näitab, et riske saab hallata ühisfondide ja tugevamate kaitsemeetmete abil, kuid ettevõtted peavad alustama iseendast: koostama BCP-plaanid, hajutama riske ja investeerima taristu vastupidavusse.
IIZI aitab oma klientidel leida sobiva kaitse rahvusvaheliselt turult, kus vastavad lahendused on välja kujunenud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Saadet juhib
Hando Sinisalu.
Sõja- ja poliitilise vägivalla riskid – mille vastu ettevõte kindlustada saab?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.