Tehingunõustajad: aasta algus on olnud tegus, hoog ei näita raugemise märke

Leedul on hoolimata Eestiga sarnastest keerulistest oludest õnnestunud Kesk- ja Ida-Euroopaga ühte jalga käia ja pidevat stabiilset kasvu hoida, arutlevad advokaadibüroo Sorainen ühinemis- ja ülevõtmistehingute valdkonna juht Piret Jesse ning LHV investeerimispanganduse juht Maire Gustavson sisuturundussaates „Soraineni sagedus“.

Jesse soovitab tehingunõustaja kaasata kohe, kui tehingu tegemise mõte pähe tuleb, sest nii õnnestub kokku hoida hulga aega, mille lõpuks maksab ikkagi kinni klient. „Eriti halb on lugu siis, kui üks tehingupool on kogenud ja teine mitte. Valdavalt saab kõiki riske katta nii, et mõlema poole huvid on arvesse võetud. Mõistagi, eks mõlemad pooled peavad selleks üldjuhul tegema järeleandmisi, et tehing ikkagi saaks toimuda,“ selgitab ta.

Jesse paneb südamele konsulteerida just nimelt tehingunõustajaga, sest tehingute valdkond on väga spetsiifiline ning mõne teise valdkonna advokaat ei pruugi osata õiget nõu anda. „Meie oskame soovitada, missugust tehingustruktuuri millal ja miks valida, missugused riskid igas konkreetses sektoris valitsevad ja kuidas neid katta. Pooled, kes ise igapäevaselt tehinguid ei tee, ei oska nende asjade peale tulla,“ ütleb ta.

Gustavson toob välja teisegi aspekti nõustaja kaasamise olulisusel: „Alustuseks tuleb välja selgitada ülesande püstitus. Harvad pole juhused, kus meie juurde tullakse kindla sooviga kaasata kapitali või teha IPO. Meie aitame analüüsida, mis faasis ettevõte on. Võibolla on tänasel turul ja ettevõtte konkreetses olukorras hoopiski kasulikum võtta näiteks allutatud laenu. Alustame sellest, et arutame koos, mida üldse saavutada tahetakse.“

Müügimõtteid kaaludes soovitab Jesse kaaluda ettevõtte auditit, et hinnata, mis seisus ettevõte on ja mis on riskid ning teha ettevõte esmalt korda, et saaks müüa võimalikult hea hinnaga. Auditi käigus võib ka selguda, et võibolla polegi aeg veel müügiks küps. Tehingule eelnevat ettevalmistustööd peab ülioluliseks ka Gustavson – vastasel korral ei pruugi mõni investor tehingule pealegi vaadata.

Panga esindaja hinnangul ei ole praegu laiade oksjonite, vaid kahepoolsete läbirääkimiste ajastu ostjate ja müüjate vahel: „Üksteist leitakse üles ja mõeldakse läbi, mida koos teha. Kiirelt kappamine ei ole praegu teema,” analüüsib Gustavson.

Advokaadibüroo vaates on tänane tehinguturg kõhklev ja läbimõeldud, aga optimistlik. „Väga palju suuri tehinguid on olnud ootel juba mitmeid aastaid. Väljumised ootavad paremat aega. Globaalses vaates on paljud tehingud praegu tollitariifide ulatuse ja mõju info ootel. Kui Baltikumist rääkida, siis aasta alguses toimunud viimase kümnendi üks suurtehinguid – Rimi poeketi ost Taani Salling grupi poolt – näitab, et ka väga kinnisvara- ehk asukohapõhine äri on ikkagi atraktiivne ja meie piirkonda tehakse julgelt väga suuri investeeringuid,” kinnitab Jesse, kelle sõnul on ootele pandud tehingute järjekord täis põnevaid üllatusi, millest lähiajal loodetavasti kuuleme.

Sektoritest rääkides: tehnoloogiasektor on ja jääb tehinguturu vedajaks. Suurt perspektiivi näevad mõlemad nõustajad ka energeetikas, kaitsetööstuses ja tervishoiuvaldkonnas.

„Soraineni sageduse“ augustikuu saates analüüsime Balti tehinguturu hetkeseisu ja trende ning räägime sellest, mida ettevõtjatel tasub tehinguid ette valmistades silmas pidada. Saadet juhib Soraineni finants- ja kindlustusõiguse ekspert Oliver Ämarik. Saatekülalised on LHV investeerimispanganduse juht Maire Gustavson ning Soraineni ühinemis- ja ülevõtmistehingute, ühingu- ja tööõiguse valdkonna juht Piret Jesse.