Tark omanik valib pädevad juhid ja laseb neil otsustada

30 aastaga on Eesti ettevõtlus teinud läbi tohutu arengu – tänaseks on meil äriregistris üle 267 000 osaühingu ja 2135 aktsiaseltsi. „1995. aastal vastu võetud esimene äriseadustik oli mittemidagiütlev ja heast ühingujuhtimise tavast ega ESGst ei teatud midagi,“ hindab advokaadibüroo Sorainen äriühinguõiguse valdkonna juht Karin Madisson saates arenguhüpet, mille Eesti ettevõtlus läbi teinud on.

„Meie äriseadustik on maha kirjutatud Saksamaa pealt. Maailmas on ainult kolm riiki, kus ettevõttel on olemas juhatus – Saksamaal, Eestis ja Lätis. Juhatuse töö puhul räägime ettevõtte juhtimisest ja nõukogu töö puhul ettevõtte valitsemisest. Hea valitsemistava on suunatud peamiselt sellele, et kaitsta väikeaktsionäre – nügida omanikke ja juhte väiksemate arvestamise ja hea käitumise suunas,“ selgitab Balti äriühingute valitsemise instituudi (Baltic Institute of Corporate Governance, BICG) Eesti haru juht ja ettevõtja Erik Sakkov.

Sakkov soovitab igal ettevõtte organil endale oma roll selgeks teha ja sellest siis ka kinni pidada. Omanik paneb paika nõukogu. Nõukogu paneb paika strateegia ja määrab juhatuse. Juhatus valib töötajad. „Hädad algavad siis, kui tullakse oma rollist välja. Nõukogul on strateegiline roll, ta peab kõike teadma, aga „käsi sisse pista“ ei tohi. Ka omanik, kes arvab, et võib korraldusi jagada, rikub kõik ära. Usaldus ja austus on hea valitsemistava võtmesõnad,“ rõhutab ta.

Madisson täiendab, et üks nõukogu rollidest on ka järelevalve juhatuse üle. „Usaldus on vajalik, aga dokumendid peavad ka korras olema! Kui mina oleksin nõukogu liige ja juhatus tuleb mulle ütlema, et usalda mind, kõik on korras. Siis ma vastaksin: „Näita!“ Me kipume olema üsna halvad dokumenteerimises, mis võib pärast väga kurjalt kätte maksta,“ paneb vandeadvokaat juhtidele oma kogemuse pinnalt südamele.

Viimasel ajal oleme näinud, et riik on asunud endale kuuluvate äriühingute juhtimisse jõuliselt sekkuma, kasutades selleks erikontrolli. Madisson seda heaks ei kiida, viidates, et erikontroll on ikkagi väikeaktsionäri töövahend.

„Riigil on olemas kõik võimalused, et vaadata sisse sellesse, mis ettevõttes toimub, ja juhtimises soovi korral piisavalt kaasa lüüa. Küsimus on omaniku ootuste õigeaegses ja korrektses defineerimises. Kui riik käitub nii nagu seni, siis saavad meil varsti inimesed otsa. Kes tahab riigi omandis olevat ettevõtet juhtima minna, kui iga murekoha pärast tõmmatakse sind avalikkuse ees ribadeks? Näidake mulle ettevõtet, kust me ei leiaks mõnda probleemi üles, eriti just tagantjärgi tarkusena,“ ütleb ta.

„Riik on halb omanik, sest tal on hulk selliseid soove, mida ühel tavalisel mõistlikul aktsionäril ei ole. Riik kui aktsionär peaks käituma täpselt samamoodi nagu iga teine aktsionär, kes on väga huvitatud sellest, et ettevõttes kõik kasvaks ja areneks. Juriidiliselt on minister omanik, kuid ministrid vahetuvad ja vastutust neil pole. Kas minister lähtub ainult äriühingu huvidest või on tal poliitilised huvid või veel mingid kolmandad huvid? Sellisele omanikule kuuluvat ettevõtet on jube vilets valitseda ja juhtida,“ selgitab Sakkov probleemi peapõhjust.

Üldjoontes tõdevad aga nii Madisson kui Sakkov, et meil on riigile kuuluvate ettevõtete valitsemisega siiski natuke paremini kui nii mõnelgi eraettevõttel.

Maikuu „Soraineni sageduse“ saates räägime ettevõtte hea juhtimise ja valitsemise tavast, Eesti ettevõtluse 20 algusaasta imest ja viimase 10 aasta paigaltammumisest ning tulevikuväljavaadetest ja samuti ettevõtte uuele põlvkonnale pärandamisest. Saadet juhivad advokaadibüroo Sorainen advokaadid Helery Maidlas ja Oliver Ämarik. Saatekülalised on ettevõtja ja Baltic Institute of Corporate Governance Eesti haru juht Erik Sakkov ning Soraineni partner Karin Madisson.