Rapsi kasvatamine Eestis on keerukam kui kunagi varem

„Viimaste aastate suurim probleem on kindlasti talvitumine,“ tõdeb Bayer OÜ agronoom Tõnu Kastepõld. „Kui sügis on liiga pikk ja soe, ei jõua taimed karastuda. Kui talv saabub järsult ja lumevaeselt, on kahjustused suured.“ Tema sõnul näitavad Norra ja Rootsi katsed, et sordivalikul on siin võtmeroll – erinevate hübriidide talvekindlus võib oluliselt erineda.

Scandagra seemnete ja väetiste tootejuht Mikk Tagel lisab, et lisaks ilmastikule valmistavad peavalu ka haigused, eriti nuuter. „Nuuter on salakaval – kui see on juba põllul, siis sellest lahti saada on väga keeruline. Ainus tõhus meede on viljavahelduse range järgimine,“ rõhutab ta.

Külviaeg on samuti muutunud üha olulisemaks teguriks. „Optimaalne aeg jääb 10.–16. augusti vahele,“ selgitab Kastepõld. „Kui külv hilineb, jääb taim nõrgaks ega suuda talvele vastu pidada. Samas võib liiga varajane külv põhjustada liigset kasvu ja sellest tulenevaid kahjustusi.“

Lisaks ilmastiku ja haiguste mõjule avaldavad rapsikasvatusele mõju ka poliitilised otsused. „Mitmed tõhusad taimekaitsevahendid on meil keelustatud, mis teeb kahjuritõrje keerulisemaks,“ märgib Tagel. „Põllumehed kurdavad, et valikuvõimalusi jääb järjest vähemaks.“

Kuula saatest, miks just talvitumine on Eesti rapsikasvatajate suurim mure, kuidas valida sobiv sort ning millised on tulevikuväljavaated olukorras, kus tõhusad taimekaitsevahendid turult kaovad. Saates räägivad Bayer OÜ agronoom Tõnu Kastepõld ning Scandagra seemnete ja väetiste tootejuht Mikk Tagel.

Sisuturundussaadet juhib Juuli Nemvalts.