ESG-aruande koostamine oli kohati väga keeruline ja isegi valulik, kuid aruanne sai esitatud, rääkis Äripäeva raadios grupi ESG-valdkonna juht Andrus Vaher.

- Tallink Grupp esitas möödunud aasta kohta ESG-aruande.
- Foto: Liis Treimann
Tallink Grupp on üks vähestest ettevõtetest, kes pidi esitama ESG-aruande 2024. aasta kohta.
ESG-aruande koostamine nõuab paljude inimeste pühendumust ja erakordselt kõrget detailsuse astet, selgitab Andrus Vaher saates “Jätkusuutlik ja roheline”. Saates kuulebki, milliseid õppetunde Tallink Grupp ESG-aruande koostamisel sai ja millistest valdkondadest suutis kulusid kokku hoida.
Kuigi ESG-tegevuste suurem eesmärk on aidata ettevõttel ressursse kokku hoida, tõid need aruandeperioodil kaasa hoopis lisakulusid. Vaheri sõnul oligi üheks suurimaks väljakutseks andmete esitamine aruandes.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Kestlikkuse direktiiv, mille alusel standard on välja töötatud, seab erakordselt kõrged nõudmised. Neid detaile, mida tuleb valgustada ja välja tuua, on palju, ja just see teebki töö väga mahukaks. Tallinkis alustasime ettevalmistustöödega juba 2023. aastal,“ märkis ta.
Tallink Grupp on kohandanud ESG-nõuetele vastavaks mitte ainult oma laevandustegevuse – muutusi on toimunud ka hotellides ja toitlustuskohtades. Kestlikkuse nõuded on mõjutanud ettevõtte tarneahela juhtimist, suunates Tallinkit rangemalt kontrollima tarnijate eetilisust ja kestlikkuse põhimõtteid.
Näiteks otsus mitte kasutada puurikanade mune on osa ettevõtte vastutustundliku tooraine hangete strateegiast. Vaheri sõnul tuli selle otsuse langetamiseks olla täiesti veendunud, et tarnija suudab varustada Tallinki vabapidamisel kanade munadega koguses 3500 tükki päevas.
Lähemalt aruande koostamise õppetundidest kuuleb juba saatest. Saadet juhib Juuli Nemvalts.
Kestlikkustegevuse aruanne tõi Tallinkile lisakulu
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
ESG poliitikat lõdvendatakse märgatavalt, kuid infomüra ja segadust on palju. Kas sul on vaja oma tegevust ja investeeringuid värskeima teadmise pealt kohandada?
Eestis peaks kestlikkusaruandluse puhul küsima mitte, kuidas vähem teha, vaid kuidas teha paremini. Niisugune aruandlus näitab kätte raiskamise kohad ja aitab muuta äri tulevikukindlaks, kirjutab PwC Eesti ESG vanemkonsultant Toomas Toodu.
ESG-aruandluse juhtimise kontekstis tuleks rohkem tegeleda eetika parendamisega, vastasel juhul võib ettevõte panna aruandesse kirja talle meelepärased, mitte õiged numbrid, ütles SOL Balticsi tegevjuht Rinel Pius.
Praktikale peale vaadates pole ime, et kolmetäheline lühend ESG tekitab ettevõtjates negatiivseid tundeid. Suuname fookuse taas innovatsioonile, kestlikule kasumlikule tehnoloogiale ja äriarendusele – sellele, mis vähemalt algselt pidi olema ka ESG aruandluse eesmärk, kirjutab kestliku innovatsiooni strateeg Anu Ruul.
Leedu ühe suurima kinnisvaraarenduskontserni KAITA Group koosseisu kuuluv ettevõte KAITA Development käivitab kaheaastase võlakirjaemissiooni, arendades samal ajal elamukinnisvara projekte Vilniuse silmapaistvamates piirkondades. Investoritele pakutakse aastast tootlust 10,5%. Emissioon kestab 3.–19. detsembrini ja võlakirjad noteeritakse NASDAQi alternatiivsel First North turul.