„Tulevikus on meil kvaliteetsed kodud ja vahetame neid vähem kui täna,“ ütles aknatootja Lasita Aken juht Karl-Martin Rammo.

- Aknatootja Lasita Aken juht Karl-Martin Rammo.
- Foto: Raul Mee
„Oleme paljud kodud renoveerinud ja need on efektiivsemad ning kasutavad vähem ressursse. Ümmarguses maailmas on oluline, et arenguriigid saaksid meie sel teel tehtud vigu vältida. Piltlikult, et ei tuleks 10 aasta pärast maja renoveerida, sest see ehitati buumi ajal,“ kirjeldab ta enda sektoris ees seisvaid muutusi.
Lasita Aken on võtnud omale eesmärgiks saada süsinikuneutraalseks aastaks 2026 ja süsinikunegatiivseks aastaks 2028.
Mis eesmärkide täitmist soodustab ja takistab, kuidas muutub ehitus- ja ehitusmaterjalide valdkond ning kuidas oma tarnijate seas ning üldsuses suuri muutuseid selgitada ning juhtida, sellest räägib
Karl-Martin Rammo saates “Juhtides tulevikku”.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Saatejuht on Rivo Sarapik.
Karl-Martin Rammo: tulevik on kvaliteedi päralt
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
„Pean end pragmaatiliseks inimeseks. Jätkusuutlikkus on mulle tähtis teema, aga selle saavutamisel tuleb balansseerida julgeoleku, majanduse ja konkurentsivõime küsimuste vahel,“ tõdeb Creditinfo Eesti tegevjuht ja Rohetiigri nõukoja liige Elari Tammenurm.
Hirmutamisega kestlikuks ei innusta
Ehkki entusiasm on suurte muutuste elluviimisel hädavajalik, siis hurraa-optimismi, hirmutamise ja maailmalõpu kuulutamisega majandust kestlikumale teele ei innusta, selgitab A. Le Coqi juht Jaanus Vihand.
“Peaksime igapäevaselt kasutatavaid asju paremini hoidma,” räägib saates “Juhtides tulevikku” tehnikaringlust korraldava Green Dice asutaja ja juht Argo Alaniit. “Elektroonikaseadmete tootmine on selline, mida ei lubataks enam Euroopas teha – keskkonnanõuded on meeletud ja me ei taluks näiteks elementide kaevandamist, see on ränk töö.“
Tallinna Lennujaam tahab saavutada süsinikuneutraalsuse järgmisel ja kliimaneutraalsuse 2030. aastal. Neist viimane eesmärk on Tallinna Lennujaama finantsjuhi ja juhatuse liikme Anneli Turkini sõnul ambitsioonikas ja väljakutsuv, sest kõiki tehnoloogiaid selle saavutamiseks veel olemas ei ole.
Käesoleval aastal on võlakirjad jõudnud rohkem Eesti investorite vaatevälja. Hoiuseintresside langemise tõttu otsitakse alternatiive ning seda teevad eelkõige need investorid, kes soovivad oma portfellis riske hajutada või vältida aktsiaturgude riski.