Eestis pole selge, kes vastutab elektri hinna ja energiaallikate ning taristu eest. “Pall on poliitikute väravas, kes peavad selle vastutuse ära otsustama,“ ütles Energiasalve äriarenduse juht Mario Vee.

- Mario Vee ja Henrik Kalmet.
- Foto: Alexela
Ta tõi selgitava näite. Kui keegi ehitaks masina, mis toodaks elektrit taastuvatest allikatest püsivalt ja igasuguste piiranguteta, siis see firma läheks pankrotti. Miks? Sest lubatud on küsida ainult seda hinda, mis tootmisele kulub, aga mitte seda, mis kulus masina ehitamiseks.
„Iga tootja, kes toob hinda alla, viib ka teiste kasumit alla. Kes juba turul on, tahaks ukse kinni panna,“ ütles Vee.
Tervikliku energiataristu ühe olulise komponendina näeb Vee pikaajalist energiasalvestust, mis on täiesti erinev lühiajalisest akude salvestusest. Tema sõnul ei ole salvestuse puhu oluline ainult võimsus, vaid kestus. “Lühiajalise salvestusega ehk akudega saab 1000 MW täis küll, mida energiamajanduse arengukava ette näeb – kuid kui kauaks? Kümneks minutiks, pooleks tunniks, tunniks? Pikaajalise salvestusega, nagu vesisalvesti, saab kuni mitmeks päevaks,” ütles Vee.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Sellise suuremahulise taristu finantseerimiseks on oluline kindlus. “Riiklik garantii Energiasalvele on üles ehitatud justkui õppelaenu käendus: garantii rakendub juhul, kui meil pole võimalik pangalaenu enam tagasi maksta. Mis selle rakendumise tõenäosus on? Näiteks viimastel aastatel ja käesoleval aastal ei oleks see rakendunud kordagi ehk ajalooliselt vaadates on selle garantii rakendumine väga ebatõenäoline, kuid isegi, kui see peaks juhtuma millalgi, siis selleks ajaks on tarbija juba kuhjaga võitnud selle võrra, mis me oleme hinda varasemalt alla toonud – sisuliselt kaks eurot ühe euro kohta,” ütles Vee.
“Energiakooli” saadet juhib Henrik Kalmet.
Mario Vee: Elektriturg on regulatsioonidega nii ära solgitud, et tarbijale on see kahjulik
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Odav elekter ja tootmisvõimsuste suurendamine on kujunenud justkui Eesti Nokia leidmiseks. Majandusanalüütik Mihkel Nestor ja AVH Grupi tegevjuht ning endine Enefit Greeni finantsjuht Veiko Räim arutlevad, milline on selle Nokia mõju majandusele.
Nädalavahetusel toimunud desünkroniseerimine oli alles esimene samm Eesti energeetika vajaduste lahendamiseks. Veel on astuda palju samme, et elekter oleks Eestis tarbijale mõistliku hinnaga ning varustuskindlus oleks tagatud.
Varahaldur ja majandusekspert Peeter Koppel leiab, et praegune majanduskeskkond on suhteliselt kesine, kuid me pole selles lõpuni ise süüdi.
"Tööstusuudised eetris" saates pakume kuulamiseks kahte ettekannet möödunud aasta novembris toimunud energia aastakonverentsilt.
Üle 18 aasta muutumatuna püsinud Tallinki Club One’i lojaalsusprogramm läbis põhjaliku uuenduskuuri. Uued sammud ja värsked ideed tulenesid nii klientide ootustest kui ka ettevõtte soovist pakkuda lojaalsetele klientidele paremaid ja õiglasemaid hüvesid.