Kindlustusandja ütles, et tema hüvitist ei maksa, sest kindlustustingimuste järgi on hüvitatav ainult see, kui laevaparandaja töötab töökojas mootoriga ja põhjustab sellel ajal mootorile mingi kahju, räägib Niin.
„Minu soovitus kõikidele kindlustusvõtjatele on, et kui te tahate vältida tulevikus selliseid probleeme, siis kindlustuslepingud on üks nendest lepingutest, kuhu tasuks oma fookus suunata. Tasub mõelda selle peale, millised on minu elulised või äritegevusega kaasnevad riskid, mille eest ma tahan kindlasti kaitset saada. Seejärel tuleks veenduda, et leping, mida kindlustusandja mulle pakub, kaitseb nende riskide eest,“ räägib Niin. Kahtluste ning ebaselguste korral tuleks kindlustusandjaga suhelda ja nõu küsida.
Kindlustusandjad pole kiuslikud
Rahva seas levib müüt, et kindlustusfirmad koguvad makseid, ent püüavad hüvitiste maksmisest kõrvale hiilida. Selle väitega If kindlustuse juriidilise üksuse juht Heinar Olak nõus pole. Valdav enamus kindlustusandjale esitatud kahjutaotlustest rahuldatakse. Olaki arvates võib taoline „rahvapärimus“ olla seotud kindlustuse tormilise minevikuga Eesti taasiseseisvumisperioodist. „Kahju hüvitamise kultuur ja ärikultuur üldse oli 90ndatel natuke metsik. Tänapäevaga pole seda praktiliselt võimalik võrrelda.“
Pigem on tänapäeval lood vastupidised, arvab ta. Harvad pole juhtumid, kus kindlustustingimusi tõlgendatakse kliendi kasuks. Olak selgitab, et kindlustustingimused, mida kliendid ei armasta nende pikkuse ja keerukuse tõttu lugeda, on sageli abstraktsed. „Me üritame seal riske defineerida: neid, mis ei ole kindlustatud, ja neid, mis on kindlustatud. Ja kui me üksikjuhtumi käsitlemisel kõrvutame olukorda kindlustustingimustega, siis arvestades juhtumi asjaolusid, tõlgendame me kindlustustingimusi pigem kliendisõbralikult.“

- Seekordses „Soraineni sageduse“ kindlustuse erisaates avavad kindlustusmaailma telgitaguseid Soraineni vandeadvokaat ja Eesti Kindlustusseltside Liidu kindlustuslepitaja Marcus Niin ning If kindlustuse juriidilise üksuse juht Heinar Olak. Saadet juhivad Soraineni advokaadid Mario Sõrm ja Oliver Ämarik, kes on ühtlasi büroo finants- ja kindlustusõiguse ekspert.
- Foto: Andres Laanem
Ta toob näite. Tegemist on kahekorruselise ridaelamuga, millel on aed ümber hooviala. Inimene läks esimeselt korruselt, kus oli laud, millel lebasid telefon ja arvuti, mõneks ajaks teisele korrusele. Ja tagasi tulles avastas, et tema arvuti on ära varastatud. Sellise olukorra puhul tuleb Olaki sõnul küsida, mis on mõistlik eeldus. „Kui sa kortermajas jätad oma ukse lahti ja trepikoda pole lukustatud ning inimesed liiguvad üles-alla, siis annab kliendi hooletus tõenäoliselt aluse hüvitise väljamaksmisest keeldumiseks. Kui aga sa elad eramajas, sul on hoov, millel on aed ümber, aga keegi passis seal aia taga seda momenti, kui sa lähed eemale ja kasutas seda ära, siis on olukord mõneti erinev.“
Kindlustusandja otsustas selles juhtumis kahju hüvitada, kuigi formaalselt andis kindlustusleping aluse sellest keeldumiseks.
Appi tuleb kindlustuslepitaja